Ei taha olla 20 aastat haige

„Kuna Eesti mehe oodatav eluiga peaks olema ligikaudu 74 aastat ning tervena elatud aeg on 54 aastat, siis sisuliselt 20 aastat elame haigena,“ tõdes Rain taas numbritele toetudes. „Sain aru, et kui midagi ette võtta, siis on võimalik seda tervena elatud aega oluliselt pikendada ja tegelikult kogu eluiga pikendada.“ Mees tõdes, et kõige tähtsam mõõdik on ikkagi tervena elatud elu, mitte vireletud aastad.

Reaalsus oli see, et ükski mees Raini sõpruskonnast ei käinud regulaarselt tervisekontrollis, vaid pigem võib-olla üks kord viie aasta jooksul ja siis ka autojuhilube pikendamas. Midagi pidi ruttu ette võtma. „Väga suur probleem Eestis ongi see, et mehed 18.-40. eluaastani lihtsalt ei teadvusta üldse endale sellist asja nagu tervis,“ nentis Rain. „Just tuli statistika välja, mis näitas, et 72% üle 40-aastaseid mehi on ülekaalulised – ei saa ju eeldada, et nad seejuures on väga terviseteadlikud.“

Niisiis alustas ta alguses sõprade ringis Pikema Sõpruse Päeva sarnase ettevõtmisega, millest kasvas välja üleriigiline, iga-aastane novembrikuine meeste tervise projekt. Nüüdsest on ta otsustanud teha kõik selleks, et olla terve: „Tean, mismoodi on haige olla – mulle ei meeldi see.“

Motiveerimise raske kunst

Esimesel aastal õnnestus Rainil kaasata kaheksa sõpra, kellest ka enamus algul kaalus, kas osaleda või mitte. Pooled olid pigem usalduse peal nõus: „Okei, lähme siis vaatame, mis lolluse sa oled välja mõelnud.“ Nüüdseks käiakse igal aastal tervist kontrollimas ja mõnusalt aega veetmas juba seitsmeteistkümnekesi.

„Punti sain mehed kahel lihtsalt põhjusel,“ rääkis Rain. „Esimeseks see, et väga raske on öelda sõbrale ära, kui ta tegelikkuses hoolib sinust ja teeb midagi sellist, mis on ebaisekas ja ka sinu jaoks vajalik.“ Hiljem selgus, et küll kogemata, aga nutikalt, tulid kaasa ka sõprade elukaaslased: „Tuttav psühholoog ütles, et see oligi asja võti.“ Päeva lõpetatakse pidulikult õhtusöögilauas, kuhu on kutsututud sõprust tähistama ka naised. Igatahes sai sellest ajast peale naistest omamoodi survegrupp, et seltskond ikka igal aastal pikema sõpruse nimel jälle kokku koguneks.

Tervisekontroll on ainult üks pisike, kuid suure kaaluga osa päevast. Üheskoos on käidud näiteks maalimas, kriminalistika laboris ja näohoolduses. Igal aastal püütakse ette võtta üks tantsukursus – ühel aastal käidi meestega lausa balletti harjutamas. Külastatud on kõiksugu erinevate valdkondade ettevõtteid, meditsiiniasutusi, riigiasutusi ja ministeeriume, kuhu muidu pole väga põhjust minna.

Omavaheline mõõduvõtt keelatud – võistlus ainult iseendaga

Juba esimestest analüüsitulemustest kajastus Eesti mehe klassika – probleemid kolesterooliga. „Kui juba neljakümneselt sellised sümptomid, siis on asi paha,“ rääkis Rain. Halvaloomuline kolesterool tekitab südamehaigusi – kuid millest see üldse tekib? Eks ikka vähene liikumine ja vale söömine, mida kõike saab ise muuta. Rain soovitab vaadata üle oma toidusedel, kuid põhiline on liikumine: „Mina hakkasin tegema trenni, aga mitte trenni selles mõttes, et maratoni jooksma, vaid füüsilist tegevust oluliseks pidama.“

„Mehed kipuvad alati äärmustesse kalduma – täna ei tee mitte midagi, homme üritan maratoni joosta ning siis on süda paha ja rohkem jälle ei tegele aasta otsa spordiga,“ kirjeldas Rain tavapärast käitumismustrit. Ta soovitas alguses kasvõi oma 10 000 sammu endale eesmärgiks seada: iga päev jalutamas koos koera, naise või sõbraga.

Ainuke, mis nad on sõpradega endale eesmärgiks seadnud, on see, et nad ei tee sel päeval ühtegi asja, mis tähendaks võistlemist. Meestel on olnud algusest peale kokkulepe, et nad ei selgita selle üritusega pingerida, ei pane üksteist jälle võistlema, sest mehe elu ongi üks suur võistlemine. “Niigi kogu aeg üks võistlus käib – algul koolikaaslastega, siis karjääriredelil – kuni elu lõpuni,” lisas Rain.

Tema sõnul on päeva mõte pigem see, et igaüks, kui ta tahab, siis ta võitleb ainult iseenda vastu. See tähendabki, et kui talle ei meeldi oma kehakaal, siis ta seab ise endale eesmärgi, mitte ei pea sõpradega ennast võrdlema hakkama.

SYNLABi laboriarst dr Jüri Laasik soovitab meestel käia tervisekontrollis kord aastas või vastavalt arsti soovitusele, et tuvastada võimalikult vara terviserikked, mis kaebuste näol endast märku veel ei anna. Kuni 50. eluaastani käivad Eesti mehed oma tervist kontrollimas harvem, kui naised, mistõttu jõuavad nad arsti juurde sagedamini juba väljakujunenud krooniliste haiguste või tõsiste terviseriketega. Novembrikuus annab meestele hea võimaluse oma tervist kontrollida Pikema Sõpruse Päeva iga-aastane kodanikualgatus.