Alkoholhepatiit ehk alkohoolne maksahaigus

Pikemaajalisel alkoholi liigtarvitamisel võib tekkida juba tõsisem haigus – alkoholhepatiit. Vahel võib alkoholhepatiit tekkida ka lühema aja jooksul rohke purjutamise tagajärjel. Kergemate vormide puhul taastub maks täielikult, kui joomine lõpetatakse. Raskematel juhtudel võib haigus aga olla eluohtlik.

Maksatsirroos

Kuigi ka maksatsirroos ei pruugi anda konkreetseid sümptomeid, on selles staadiumis maks juba tõsiselt kahjustunud ja maksarakud hävinud. Maksatsirroosi puhul ei ole maksa taastumine enam võimalik. Alkoholi tarvitamise lõpetamine küll väldib edasist maksakahjustust ja tänu sellele pikeneb ka eluiga. Purjutamise jätkamisel elab inimene heal juhul vaid mõni aasta.

Maksatsirroos muutub tõenäoliseks, kui eluea jooksul on tarvitatud 100 kg puhast alkoholi. Selleks piisab, kui juua iga päev 30 grammi (2–3 alkoholiühikut, näiteks kolm 0,5-liitrist õlut) kümne aasta jooksul.

Kuigi vahel ei anna ka alkoholhepatiit ja maksatsirroos endast mingit märku, siis tavaliselt siiski tekivad nähtudena sooleveritsus, nähtava põhjuseta sinikad, väsimus, kollatõbi, kiirenenud alkoholimõju, sügelus, maksavähk, paistes jalad, veriokse, söögiisu kadumine.

Mis on krooniline obstruktiivse kopsuhaigus ehk KOK?

KOK on krooniline progresseeruv raske haigus, kus hingamisteedes tekib krooniline põletik, mille tagajärjel limaskest muutub ja bronhide valendikes tekib röga.

Haigus algab kroonilise köhaga, patsiendid nimetavad seda tihti suitsetaja köhaks. Järk-järgult süveneb hingamisraskus ja õhupuudustunne. Füüsilisel koormusel tekib hingeldus, hingamisraskus süveneb ja piirab patsiendi füüsilist aktiivsus.

Tüüpiline KOKi patsient on suitsetaja või endine suitsetaja.

Ärge laske oma sõltuvusel ennast juhtida, vaid otsige abi kohe – enne kui on hilja. Alkoholisurm võib aga tulla veelgi rutem, ühel ilusal hommikul pohmelli ajal. Ärge lükake abi saamist päevast päeva edasi. Olge julged ja otsige abi kohe – siis, kui see veel võimalik on.



Kodeerimine ehk uuesti programmeerimine – sõltuvusest vabanemisele lähemale

Kodeerimine ehk uuesti programmeerimine tähendab inimese harjumuste kiiret muutmist ajus. Hüpnoos on monotoonse jutuga ja lihaste lõdvestamisega esilekutsutud kerge unisuse seisund, kus inimene on väga rahulik ja kuulab terapeudi sõnu tähelepanelikult. „Me kõik kogeme sellist poolhüpnootilist ehk meditatiivset seisundit kaks korda päevas. Esimene kord kogeme sellist rahuseisundit hommikul üles ärgates ehk siis, kui silmad on veel kinni, mõte juba liigub, aga keha veel ei liigu. Ja teine kord kogeme seda seisundit õhtul magama minnes, kui me paneme silmad kinni, mõte veel liigub, aga keha enam mitte,” räägib hüpnoterapeut Margus Pariots. „Just sellises seisundis, kus kõrvalised mõtted ei sega, on inimene väga vastuvõtlik terapeudi sisendustele. Näiteks alates tänasest päevast ei tarvita sa enam mitte kunagi alkoholi. Või sa ei suitseta enam mitte kunagi. See jutt jõuab sellises seisundis otse alateadvusesse ja inimene võtab omaks uue käitumismustri.”

Abi saab: Õnneklubi MTÜ
onneklubi.ee
onneklubi@gmail.com