Aile (63) ülemineku­iga algas juba 40. eluaastate keskel vere­rohkete menstruatsioonidega, mis kestsid pea kümme aastat jutti. “Hügieeni­sidemete asemel kasutasin XL-mõõdus uriinipidamatuse mähkmeid. Neid ostes püüdsin alati apteekrile ära märkida, et ma ei vaja neid pakendil ette nähtud otstarbeks,” naerab naine. “Tuge sain teadmisest, et ma pole üksi: keegi oli autoroolis verelombis ujunud ja otse kiirabi vastuvõttu sõitnud, teine peenel kohtumisel valgele diivanile plekid jätnud. Sama häda läbinud teatriajaloolasest kolleeg teadis lohutada, et probleemi all on kannatanud paljud seksapiilsed filmidiivad.”Kui naistearst avastas, et Aile hemoglobiininäit on 70 kandis, kuulutas ta pikemata: siin ei aita muu kui emaka amputatsioon. Just nii hirmuäratavalt see meditsiini keeles kõlaski! “Usaldasin teda küll täielikult, aga mu kindel otsus oli, et ma ei anna oma keha küljest ära ühtegi tükki, kui see pole eluküsimus,” meenutab Aile. “Miks ta ei küsinud, kuidas ma toitun või kas tarbin toidulisandeid, mis vere rauasisaldust reguleeriksid?” Oma emakat Aile “amputeerida” ei lasknudki, vaid hakkas hoopis...

Loe artiklist ka Marianni ja Helgi kogemusi ning seda, mida ütlevad arstid Dr Made Laanpere ja Dr Reeli Saaron –  mis soodustab vaevuste rohket menopausi, mida saab enesetunde kergendamiseks ise ära teha ning milliseid lahendusi pakub kaasaegne meditsiin.