APTEEKER SELGITAB | Mida igaüks peaks teadma valuvaigistitest ja mis on ohud nende valesti tarvitamisel
Kui valutab, kipume haarama sellise tableti järele, mida naabrinaine on soovitanud või millest lähedane abi saanud. “See on valuvaigisti valikul üks sagedasematest vigadest,” nendib Rae apteegi proviisor-juhataja Triinu Entsik-Grünberg. Teeme selgeks, mis on eri tüüpi valuvaigistite ülesanded, erinevused manustamisel, kuidas vältida üleannustamist ja milliseid koostoimete ohtusid peab teadma.

“Valuvaigisteid on soovitatav võtta nn valuredelit järgides. Selle kohaselt kasutatakse nõrga ja keskmise tugevusega valu korral kõige esimesena paratsetamooli ja mittesteroidseid põletikuvastaseid aineid ehk MSPVAsid,” selgitab proviisor. Mittesteroidsed põletikuvastased ained on näiteks atsetüülsalitsüülhape, ibuprofeen, ketoprofeen, deksketoprofeen, naprokseen, diklofenak.
Paratsetamool
Valuvaigisti valikul on oluline mõista, kas valu võib olla tingitud põletikust. “Paratsetamool on enamasti esmane valik nii nõrgema kui ka mõõduka tugevusega valu korral. Sellel on vähem kõrvaltoimeid kui mittesteroidsetel põletikuvastastel ainetel,” kirjeldab apteeker eestlaste seas ühe kõige populaarsema valuvaigisti toimet.
Paratsetamool aitab ka palavikku alandada, kuid põletikust tingitud valu vastu pole see tõhusaim valik. Muu valu korral on aga õiges annuses tarbitud paratsetamool ohutu nii rasedatele, imetavatele emadele, lastele kui ka eakatele, samuti mao- ja seedetraktihäiretega patsientidele, diabeeti põdevatele inimestele ning neile, kes tarbivad verd vedeldavaid ja kõrgvererõhktõve ravimeid.
Aspiriin
Atsetüülsalitsüülhape, rahva keeli tuntud kui aspiriin, on rohkeimate kõrvaltoimetega MSPVA...