Kahtlemata mängivad nii toitumis- kui ka liikumisharjumised kehakaalu kujunemises mõningast rolli, kuid paljudel juhtudel pole elustiilimuutus piisav, et ülekaalu ja rasvumist ohjeldada.

Arvukad uuringud ja arstide kogemused kinnitavad, et konkurentsitult kõige tõhusam rasvumise ravimeetod on kaalukirurgia. Paraku varjutavad kaalukirurgiat siiani ebatõed, müüdid ja eelarvamused, olgugi et praktikas võtab enamik kirurgilisi patsiente kaalust alla turvaliselt ja püsivalt. Lisaks leevenduvad või taanduvad täielikult rasvumisega seotud haigused (näiteks teise tüübi diabeet), inimeste elustiil on tervislikum ja kehaliselt aktiivsem, paraneb vaimne tervis. Peale selle saavad paljud loobuda ravimitest, mis varem olid kaasuvate haiguste tõttu hädavajalikud.

Mõistmaks paremini kaalukirurgia mõju ja selle patsiendi teekonda, nõustus oma lugu jagama 41-aastane Saara, kes pärast arvukaid dieete otsustas viimaks kaalukirurgia kasuks.

Kilod kogunesid hoolimata elukestvast dieeditamisest

Nagu paljudel teistelgi kaalukirurgia patsientidel, algas Saara võitlus liigsete kilodega juba varajases nooruses. „Olen alati kergesti juurde võtnud ning mu elu oli aastaid üks pidev dieeditamine, mis vaheldus stressist tingitud ülesöömishoogudega. Mu kaal käis üles-alla, kuid pikas perspektiivis oli kaalukõver vääramatult tõusuteel,“ räägib Saara.

Saara ülekaalulisust võimendasid veelgi kolm rasedust ja kilpnäärme alatalitus, kuid viimase tõuke andis salapärane infektsioon, mis põhjustas tugevaid valusid seljas ja jalgades ning hakkas piirama liikumist. „See oligi moment, kus mu kaaluindeks ületas kriitilise piiri ning algas totaalne üldfüüsiline allakäik. Mul diagnoositi fibromüalgia, millele lisandusid veel kaalutõusust põhjustatud kõrge vererõhk ja uneapnoe,“ jagab Saara üht oma elu keerulisimat perioodi.

Viis aastat üritas Saara tulemusteta oma kaalu langetada või stabiliseerida, aga fibromüalgiast tulenev valu pärssis aina rohkem liikumist, samal ajal kui kehakaal järjest kerkis. 38. eluaastaks saavutas Saara oma tippkaalu – 120 kg, mis tema 158 cm pikkuse juures andis kehamassiindeksiks 48 kg/m2. Võrdluseks: normaalseks kehamassiindeksiks loetakse 19–25 kg/m2 ja üle 40 kg/m2 kehamassiindeksit peavad arstid juba tervisele ohtlikuks ehk haiguslikuks rasvumiseks.

Umbes kolm aastat tagasi muutus igapäevaelu valude ja suure ülekaalu tõttu väljakannatamatuks ning Saara otsustas abi otsida kaalukirurgiast.

Soome arstidelt hurjutada saanud Saara leidis kogenud ja professionaalse arsti Eestist

„Kaalusin põhjalikult läbi kõik operatsiooni plussid ja miinused ning teadvustasin, et operatsiooniga kaasnevad riskid, kuid samamoodi elamist jätkata tundus lootusetu. Muidugi mõistsin, et operatsioon pole võluvits, mis kõik mu terviseprobleemid hoobilt lahendab, kuid oma laste pärast olin valmis tegema mida tahes, et elada kauem, tervemalt ja aktiivsemalt. Mu noorim tütar oli toona ju alles seitsmeaastane,“ meenutab Saara põhjuseid, miks ta operatsiooni kasuks otsustas.

Et riske võimalikult palju maandada, tegi Saara põhjalikku eeltööd, et leida kogenud ja kaalukirurgiale spetsialiseerunud arst.

„Oma üldise terviseseisundi tõttu tahtsin olla veendunud, et isegi kui operatsiooni käigus või pärast seda peaks tekkima komplikatsioone, siis olen võimalikult kindlates kätes,“ selgitab Saara otsust tulla operatsioonile Eestisse dr Kauri juurde.

Dr Ilmar Kaur on suurte kogemustega kaalukirurg, kes teeb igal aastal rohkem maovähendusoperatsioone kui ükski tema kolleegidest Eestis või Soomes. Dr Kaur teeb kõiki tänapäevaseid kaalukirurgilisi operatsioone, nagu standard-bypass-, mini-bypass- ja sleeve-operatsioon. Peale selle on dr Kauril suur kogemus kaalukirurgiliste kordusoperatsioonide alal, mida patsiendid võivad erinevatel põhjustel vajada.

Praegu on Saara kolm aastat tagasi tehtud valikuga ülimalt rahul. „Ma olen rahul nii oma praeguse kehakaalu kui ka tervisega üldiselt, samuti kirurgi valikuga. See oli minu jaoks isegi pisut harjumatu, et arst võib olla patsiendi suhtes nii empaatiline ja soe – see andis kindlust ja turvatunnet, mis sellise operatsiooni puhul on emotsionaalselt ülioluline,“ rõhutab Saara. Nimelt hindab Saara professionaalsuse kõrval eeskätt inimlikku mõistvust ja tuge, sest eelnevalt oli ta oma suure kehakaalu tõttu saanud tihti tunda arstidepoolset ebasõbralikku ja eelarvamuslikku kohtlemist.

Operatsiooniga kadusid 42 lisakilo, vererõhuprobleemid ja uneapnoe

„Operatsioonijärgne periood võib olla patsiendi jaoks keeruline, kuid minul sujus kõik pigem hästi. Nüüdseks saan süüa pea kõiki toite, kuid väikestes annustes ja aeglaselt. See ongi peamine väljakutse, sest aastatega on tekkinud harjumus süüa kiiresti ja palju. Lisaks olen oma igapäevamenüüsse lisanud erinevad proteiinipulbrid ja vajalikud vitamiinid, mis aitavad mul säilitada näiteks raua, ferritiini ja hemoglobiini taset, mis on mul olnud terve elu problemaatilised,“ kirjeldab Saara oma operatsioonijärgset taastumist.

Kuigi fibromüalgiast tingitud kroonilised valud pole siiani kadunud, on Saara tänu operatsioonile kaotanud 42 kg oma kehakaalust. Koos lisakilodega kadusid ka vererõhuprobleemid ja raske uneapnoe. „Tänu operatsioonile austan ja hindan oma keha rohkem kui kunagi varem. Olen tänulik iga hommiku eest, mil ärkan puhanuna ning saan veeta aktiivse päeva oma kolme tütrega. See operatsioon pole minu jaoks mingisugune häbiasi, vaid elumuutev kogemus ja katsumus, mille üle tunnen uhkust,“ leiab Saara pärast aastaid kannatusi ja võitlust rasvumisega.

Saara kogemust kommenteerib kaalukirurg dr Ilmar Kaur

Saarale tehtud operatsioon mini-bypass on mao mahtu vähendav ja seedetrakti teatud osadest toitu möödajuhtiv operatsioon. Suuresti nagu standard-bypass-operatsioon, aga selle erinevusega, et kui standard-bypass'i puhul lülitatakse seedimisest välja 10% peensoolest, siis mini-bypass-operatsiooniga 25–30%. Termin mini-bypass on seetõttu tegelikult eksitav, sest seedimise ja toitainete imendumise aspektist on just mini-bypass-operatsioon oluliselt suurema mõjuga kui standard-bypass- või sleeve-tüüpi maooperatsioon.

Nagu ilmnes ka Saara puhul, võib pärast mini-bypass-operatsiooni olla probleemiks rauapuudus ja sellest tingitud madal hemoglobiini tase. Seetõttu ei tohi unustada, et ehkki tegu on äärmiselt tõhusa kaalulangetusoperatsiooniga, on pärast seda hädavajalik võtta pikaajaliselt juurde vitamiine ja rauda.

Nagu näitas Saara kogemus, on pärast mini-bypass-operatsiooni oodatav pikaajaline kaalulangus ligi kolmandik kehakaalust. Seda on pisut enam kui standard bypass- ja sleeve-tüüpi operatsioonide puhul. Mini-bypass’i suurem efektiivsus avaldub just kõrgema kehamassiindeksi puhul (KMI üle 45 kg/m2).

Võrreldes standard-bypass-operatsiooniga tehakse mini-bypass’i korral üks sooleühendus ehk anastomoos vähem ning seetõttu väheneb tüsistuste, nagu näiteks seesmiste songade ja soolesulguse risk, samuti esineb pärast operatsiooni vähem kõhuvalu episoode.

Faktid – mida tuleks teada kaalukirurgiast?

• Rasvumine pole kosmeetiline probleem, vaid krooniline haigus, mille sümptomid aja jooksul sagenevad ja süvenevad. Kaalukirurgia ei kuulu iluoperatsioonide hulka, vaid selle eesmärk on inimese elukvaliteedi ja tervise parandamine ning eluea pikendamine.
• Opereeritakse patsiente, kelle kehamassiindeks on üle 35kg/m2. Rasvumisega kaasuvate haiguste korral alates kehamassiindeksist 30 kg/m2.
• Pikaajalised uuringud on näitanud, et mittekirurgiliste meetoditega (dieet, kehaline aktiivsus, elustiil, nõustamine) on rasvumise korral võimalik kaotada kehakaalust umbes 5%, kirurgilise raviga aga 25–30%.
• Kaalukirurgiaga saavutatava suure kaalukaotuse tulemusel kaovad või leevenduvad enam kui 40 rasvumisega otseselt seotud haigust, sealhulgas II tüübi diabeet, uneapnoe, kõrgvererõhutõbi, düslipideemia, südamepuudulikkus, liigesehaigused, polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS jne). Samuti kahaneb operatsiooni tulemusel risk haigestuda neisse tulevikus.
• Kaalukirurgia vähendab enneagse surma riski 30–40%. Uuringud on näitanud, et täiskasvanutel kehamassi indeksiga 40–44,9 kg/m2 lühendab rasvumine eluiga 6,5 aastat ja KMI korral 55–59,9 kg/m2 peaaegu 14 aastat.
• Tänapäevane kirurgia on turvaline. Tõenäosus surra operatsioonist tingitud komplikatsioonide tõttu on alla 0,1% ehk sureb vähem kui üks patsient tuhandest. See on madalam kui risk surra pimesoole, sapikivide või liigesevahetuse operatsiooniga seotud tüsistustesse. Tõsiste komplikatsioonide risk kaalukirurgias on 1,5–2%.

Kokkuvõttes on kaasaegne kaalukirurgia tõhus ja turvaline ravi rasvumise vastu, mis võib märkimisväärselt parandada elukvaliteeti ja pikendada eluiga!

Kas kaalukirurgia võib olla lahendus sinu kaalu- või terviseprobleemidele?

Tee test ja uuri välja, kas oled sobiv kaalukirurgia kandidaat siin.


BARIATRIC SERVICES AS, tegevusluba L04584