Regulaarne investeering tervena elatud aastatesse

Eesti meeste oodatav eluiga 2020. aasta seisuga on 74,4 aastat, kusjuures neist tervena elatakse 55,5 aastat. Sellises vanuses mehed seavad sageli endale väga kõrgeid eesmärke või otsustavad, et nüüd on lõpuks aeg hakata elu nautima. Et füüsis siis vaimule jalgu ei jääks, tuleb oma tervisesse aegsasti järjepidevalt panustada. Õnneks on meeste terviseteadlikkus viimasel ajal tõusnud. Seda kinnitab ka statistika, et 2019. aastaga võrreldes elavad Eesti mehed ühe aasta ja viis kuud tervemana! Laboriarst dr Jüri Laasik annab nõu, milliseid verenäitajaid peaks mees oma hea tervise huvides jälgima.

Meeste tervisekäitumine on loomu poolest riskialtim ja „mehed ju ei nuta“ vaimus jõuavad paljud arsti juurde alles viimases hädas. Kahjuks võivad mitmed tervisehädad, mis hiljem väga raskete tagajärgedega lõppevad, alata suhteliselt tagasihoidlike sümptomitega. Nende algeid on siiski võimalik paljudel juhtudel varakult avastada ning üheks lihtsaimaks mooduseks on oma tervise regulaarne kontrollimine vereanalüüside abil. Veri ühendab meie keha erinevaid kudesid ja organeid ning kannab seetõttu endas palju informatsiooni nende seisundi kohta. Tänapäeval on isegi suguhaiguseid, eesnäärme vähi ning südame-veresoonkonna haiguste riski jpm võimalik kontrollida vereanalüüside abil.

SYNLABi laboriarst dr Jüri Laasik annab mehelt mehele soovitusi, milliseid verepõhiseid tervisenäitajaid võiksid mehed 1-2 aasta tagant kontrollida.

Vere lipiidid e vererasvad ( üld-, HDL- ja LDL-kolesterool ning triglütseriidid). Kõrge kolesteroolitase, olgu see pärilik või elustiilist tingitud, on meeste seas sagedaseks südame-veresoonkonna haiguste riskifaktoriks (nt ateroskleroos ehk veresoonte lupjumine, sellest tingitud südamelihase infarkt, insult jm). Üldkolesteroolile lisaks tuleks hinnata ka HDL ehk hea ja LDL ehk halva kolesterool ning triglütseriidide taset, sest nad osalevad kolesterooli taseme reguleerimisel, lubinaastude tekkel või nende tekke takistamisel (HDL-kolesterool) ning aitavad arstil hinnata südame-veresoonkonna seisundit ja haiguste tekke riski. C-reaktiivne valk (CRP) on põletikunäitaja, mis koos verelipiidide tulemustega on heaks südame-veresoonkonna haiguste riski ja varjatud põletike hindamisel.

Glükohemoglobiin (HbA1c) näitab keskmist veresuhkru taset viimase kolme kuu jooksul ja võimaldab hinnata diabeedi ehk suhkruhaiguse tekke riski.

Elu jooksul viime me oma organismi erineval hulgal aineid, mida meditsiinilise terminoloogia kohaselt nimetatakse mürkideks (nt ravimid, alkohol). Kõik need ühendid läbivad meie suurimat siseorganit maksa, mis muudab need Sinu keha jaoks vähemal või suuremal määral ohutuks. Maksa tervisega seostatakse ca 200 haigust. Kaks analüüsi, millega võiks oma maksa seisundit kontrollida: ensüüm alaniini aminotransferaas (ALAT), mille tõus peegeldab eelkõige maksarakkude seisundit ning viitab erinevate maksahaiguste, ülekaalulisuse, alkoholismi, teatud ravimite tarvitamise, tõsiste põletuste, skeletilihaste kahjustuse ja tugevale füüsilisele koormusele.

Ensüüm gammaglutamüüli transferaas (GGT), mille kõrgenenud väärtused tulenevad valdavalt samuti maksast ning esinevad maksa ja eriti sapiteede haiguste korral (sapikivitõbi, põletikulisest tursest tingitud sapipais jt). See on ka üks analüüsidest, mis näitab, kas alkoholi tarbimisega oled maksale liiga teinud. GGT tulemuse tõus võib esineda ka pankreatiidi, maksa ja kõhunäärme kasvajate puhul.

Ferritiini analüüsi tulemus peegeldab raua varusid organismis. Paljud mehed (ja ka naised) ei oska selliseid üldiseid sümptomeid nagu väsimus, jõuetus, uimasus, üldine nõrkustunne, vastupanuvõime nn külmetushaigustele, lihasjõudlus ja sooritusvõime, kahvatu jumega nahk seostada madala raua tasemega.

Vitamiinidest räägitakse palju ja põhjendatult, sest nad osalevad paljudes meie organismi normaalse talitluse protsessides. Vitamiin D on kõigile tuntud ja selle rolli immuunsüsteemi toimimises ei tohiks alahinnata. Samuti aitab see tagada terved luud ja lihastöö ning koordinatsiooni. Üheks olulisemaks vitamiiniks on veel ka vitamiin B12 (kobalamiin), mis on oluline normaalse punavereloome tagamisel (koos folaadiga), samuti keskendumisel ja õpivõime tasemel hoidmiseks ning mõjutab närvilisust ja ärrituvust. B12 vitamiini defitsiit võib olla põhjustatud vähesest sisaldusest toidus (taimetoitlased) või vähesest imendumisest(maohaigustest, muutustest soole mikroflooras, laiussi nakkusest organismis jm). Folaat on samuti B-grupi vitamiin (B9), mille piisav tase organismis soodustab karvakasvu, vähendab kiilaspäisust, südame-veresoonkonna haiguste riski ja suurendab elujõuliste seemnerakkude (spermatosoidide) hulka.

Aastate lisandudes tuleb paraku terviseriske juurde. Suureneb nt neeruhaiguste risk. Neerude seisundi kontrollimiseks sobivad kreatiniini ja uurea analüüsid, mis näitavad ka valkude liigtarbimist ja sellega neerude koormamist, ohustades valgulisandeid tarbivaid sportivaid mehi. Need analüüsid sobivad ka lihastöö hindamisel füüsilise koormuse korral.

Eelmise analüüsiga on tihedalt seotud ka kusihappe määramine. See on soovitatav, kui esinevad korduvad teravad valuhood erinevates liigestes (eelkõige väiksemates, sõrme- ja varbaliigestes). Selline valu võib viidata haigusele nimega podagra, mis on tingitud kusihappe ainevahetushäirest. Tihtipeale põevad antud tõbe keskealised, ülekaalulised ja väheste liikumisharjumustega mehed, soodustavaks faktoriks on liigne alkoholitarbimine. Analüüs on samuti soovitatav neeruhäirete põhjuste väljaselgitamiseks ja ravi jälgimiseks. Podagra on sageli seotud neeruhaigusega ja vastupidi. Kusihappe suur sisaldus uriinis loob soodsa aluse neerukivitõve tekkeks.

Noorematel meestel esineb oluliselt harvem probleeme sugulise aktiivsuse ja sagenenud urineerimisega, kui 35+ meestel. Viimased kaks analüüsi võivad aidata põhjusteni jõuda.

Testosteroon on peamine meessuguhormoon. See mõjutab spermatosoidide kasvu ja arengut, eesnäärme talitlust, sekundaarsete sugutunnuste arengut ja potentsi, samuti lihasmassi ja -jõudlust. Madalad väärtused esinevad meestel hüpogonadismi, alkoholismi, raske füüsilise koormuse, mõnede ravimite tarvitamise või östrogeenteraapia tõttu. Kõrged väärtused esinevad tavaliselt koos hormoonsüsteemi erinevate häiretega või lihasmassi suurendamise eesmärgil hormoonpreparaadi tarvitamisel.

PSA ehk eesnäärme vähi riski saab samuti hinnata vereanalüüsi põhjal! Sõltuvalt tulemusest võiks seda näitajat kontrollida 1-4 aasta tagant). See aitab avastada eesnäärme põletikke, healoomulist suurenemist ning ka pahaloomulise eesnäärmevähki, mis on meeste seas üheks enamlevinud vähivormiks. PSA taseme määramine aitab kaasa tema avastamiseks varajases staadiumis.

Tervisekontroll ei asenda tervislikke eluviise ega välista haiguste väljakujunemist, kuid vereanalüüsid on tõhusaks abiliseks arstidele ja eelkõige mehele endale, et tervena elatud aastaid võiks olla rohkem. SYNLABi laboriarstid on eesti meeste tervisele mõeldes pannud kokku põhjaliku vereanalüüside paketi Mehe tervisekontroll. Tulemuste paremaks mõistmiseks soovitab dr Jüri Laasik võtta lisaks ka laboriarsti konsultatsiooni, mille käigus selgitab arst Sinu tulemusi, vajadusel soovitab lisaanalüüse või muudatusi elustiilis.