„Suures koguses kange alkoholi tarvitajad – ehk need, kes hommikul kell 9 poe taha kogunevad – ei pööra tavaliselt toitumisele teadlikku tähelepanu. Nad saavad alkoholist palju kilokaloreid ja kuigi neid üldjuhul ülekaalulisus ei ohusta, jäävad nad suurde toitainete puudusesse,“ tõi Pitsi välja ühe grupi.

Medali teisele poolele jäävad kirglikud õlle- ja lihasõbrad. „Grillpeod, kus on normiks neli õlut ja rohkelt šašlõkki, pole meile ju võõrad. Säärasest kooslusest ammutab inimene sedavõrd palju energiat, et õllekõht on kiire tekkima – eriti kui räägime harjumusest,“ selgitas toitumisspetsialist.

Liiga palju kilokaloreid ei tähenda aga, et organism omandab kõik vajalikud toitaineid – kui toitumine on ühekülgne ning mõnede toidugruppide (nt puu- ja köögiviljade) osakaal menüüs olematu, ei saa keha ka väga suurest energiakogusest kõike vajalikku kätte. „Lisaks mõjutab alkohol toitainete omastamist. Näiteks, isegi kui söök sisaldab piisavas koguses magneesiumi, võib juhtuda, et erinevate koosmõjude tõttu ei imendu seda piisavalt.“

Alkoholi kalorsuse arvutamine on paras raketiteadus

Inimese päevane energiavajadus sõltub peale soo ja vanuse ka teistest teguritest, eelkõige füüsilisest aktiivsusest. Kui valgud, rasvad ja süsivesikud on vajalikud ühendid ja varustavad organismi energiaga, siis alkohol annab küll ohtralt energiat, kuid kehale vajalik aine see pole.

Alkohoolse joogi energiasisalduse hulka on tavainimesel keeruline tuvastada. „Kui toidu puhul kehtib nõue märkida pakendile kogu toitumisalane teave, siis vägijoogi pakendilt leiame üldjuhul vaid alkoholi sisalduse mahuprotsendi. Kuna energiasisalduse määrab ära absoluutse alkoholi kogus, ei anna näidatu tarvitajale mingit sisulist infot,“ märkis Pitsi.

Rusikareegel ütleb: 1 gramm absoluutset alkoholi annab umbes 7 kilokalorit energiat. Kuidas seda võrrandit maakeeli mõista?

Kui joote 100 g 40%-list viina, mis sisaldab 32 g puhast alkoholi, saab energiakoguse rehkendada tehte 32 x 7 abil. Ehk säärase joogi sellisest kogusest saadakse 224 kcal energiat. Mida kangem on jook ning suurem alkoholi- ja suhkrusisaldus (nt liköörides), seda suurem on ka saadav energiakogus.

Milline pilt aga avaneb, kui võrrelda alkoholi ja toiduainete energiasisaldust?

„Nii 0,5-liitrine purk porteri õlut, pool tahvlit šokolaadi kui 800 g köögivilju sisaldavad umbes 250 kcal. Ent kui köögiviljadest saab kõhu täis ning lisaks rohkelt erinevaid vitamiine, kiud- ja mineraalaineid, siis õlu sisaldab küll mõningaid B-grupi vitamiine, aga see ei ole õigustus õlle joomiseks, sest neid vitamiine saab ka oluliselt parematest allikatest,“ näitlikustas Pitsi.

Ta arendas võrdlust: „Kolm porterit ehk 750 kcal katab umbes kolmandiku täiskasvanud mehe keskmisest päevasest energiavajadusest. Asendades muu tarviliku toidu kolme õllega, jäävad vajalikud toitained saamata. Pigem kiputakse neid kolme porterit aga söögile lisaks tarbima – nii ongi õllekõht kerge kasvama.“

Müüdid ja rahvajutud

Paratamatult puutume alkoholi tarvitamisel kokku paljude väärarusaamadega. Heidame pilgu mõnele neist. „Naiste hulgas pole klaasike veini või kaks päeva lõpetuseks midagi haruldast. Seejuures on huvitav, et mõeldakse justkui teadlikult: alkoholist saadavad kilokalorid teevad mind paksemaks, ma siis ei söö! Ehk asendatakse õhtusöök alkoholiga. Mõistagi jääb keha siis osast vajalikest toitainetest ilma, rääkimata alkoholi enda kahjulikust mõjust. Päevane maksimaalne alkoholi kogus naistele võiks piirduda 120 ml veiniga ning hea oleks jätta nädalasse vähemalt kolm alkoholivaba päeva,“ rõhutab toitumisekspert.

Päris absurdseks võib aga liigitada müüdi „alkohol koos energiajoogiga varjab joovet ning vähendab alkoholisisaldust väljahingatavas õhus ja veres.“ Pitsi muigab, kui paluda too eksiarvamus kummutada, ent ei imesta. „Oleme ka ise seda uuringutes küsinud ning loengutel õpilastelt uurinud. Tõepoolest, üsna suur hulk inimesi arvab, et energiajoogid vähendavad alkoholi hulka nii väljahingatavas õhus kui veres. Seda müüti soodustab ekslik mulje ja vähene teadlikkus. Tegelikult ei saa kofeiin kuidagi alkoholile kriipsu peale tõmmata.“

Kuna alkohol on depressant ja kofeiin stimulaator, võivadki risti vastupidised toimed omavahel põkkudes tekitada kirjeldatud (d)efekti. „Tegemist on alkoholi pärssiva mõju maskeerimisega. Inimene tunneb end erksana ja arvab, et võib minna autorooli, ujuma, kuhu iganes. Tegelikult on ta endselt alkoholi mõju all, tema reaktsioonid on aeglasemad,“ toonitab Pitsi ohtlikku mõju.

Uuri lisaks

Kampaania „Septembris ei joo“ kutsub inimesi üles alkoholist pausi pidama ja juhib elustiili poole, kus alkoholi tarvitamine ei ole tingimata vajalik. Kampaaniat rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames.

Kampaaniaga „Septembris ei joo“ saad liituda kodulehel ja Facebookis. Tee endale heategu ja innusta ka teisi.