20.06.2021, 07:30
Ajastu mure: kuhu kaob rõõm, kas pill tuli pika ilu peale? Kuidas seljatada tühjusetunne ja apaatia
Inimeste kogemuslood ja terapeudi nõuanded.
Küllap teab igaüks kedagi, kelle olek on viimasel ajal valdavalt tusane – tal jätkub palju kriitikat kõige ja kõigi kohta, kuid head justkui ei märkagi. Võib-olla oled ka enda puhul avastanud, et maailmast oleks justkui värvid kadunud ja asjad, mis varem köitsid, ei lähe enam üldse korda.
FOTO:
Aivar (41) on tundnud alati suurt rõõmu looduses liikumisest ja pildistamisest. Fotograafia haarab teda jäägitult ja mehe tööd on jõudnud ka paljudele näitustele. Viimase aasta jooksul on see aga muutunud. Kui varem tegeles Aivar pildistamisega iga nädal, siis nüüd venisid pausid kahe-kolme või lausa viie nädala pikkuseks. Ta lihtsalt ei tahtnud kaamerat kätte võtta. "Mu rõõm hakkas kaduma koos koroonakriisiga. Mingeid otseseid seoseid pole, vaid mind lihtsalt mõjutab väga, mis toimub mind ümbritsevate inimestega," ütleb ta. "Eelkõige on mure poja pärast. Nägin, kuidas minu tublist ja edasipüüdlikust poisist sai distantsõppe käigus tülpinud varateismeline, keda asjad lihtsalt ei huvita. See hakkas mõjutama ka meie peret üldisemalt. Tundsin end abitu ja läbipõlenuna."
Muusikaõpetaja Lembet (43) teab kogu tema suur tutvusringkond kui igiliikurit ja käimatõmbajat, kes suudab inspireerida paljusid. Lembe paneb laulma ka lapsed, kes viisi ei pea, ja pilli mängima need, kes pole varem muusikariistu lähedalt näinudki. Ta ise valdab mitut pilli, esineb tihti ja mängib spontaanselt oma rõõmuks. “Viimane aasta on olnud mulle kohutavalt raske,” tõdeb Lembe aga nüüd. “Mul on üha keerulisem millestki rõõmu tunda. Varem oli elevus minu väga sage olek, näiteks ootasin elevusega mõnd üritust või kontserti. Nüüd aga ei toimu mitte midagi ja ma tunnen end täiesti tühjalt,” ütleb ta. “Ma ei julge teha plaane ega näegi sellel mõtet, sest kui asi on käegakatsutavas kauguses, jäetakse see ära või lükatakse teadmata kaugusesse edasi. See kõik kurvastab, muudab tujutuks, väsinuks ja tülpinuks.”
