“Nii kummaline kui see ka pole, siis mugav ja hea elu enesearengut ei soodusta ning sellepärast taolised perioodid eriti ei kesta – niisugune on juba elu disain,” ütleb ajakirjas Ville Jehe.

Olles elu stabiilses etapis, tundub jutt enesearengust mambo-džambo. Mida siin arendada, olen küps isiksus, võiks väita iga täisealiseks saanu.

“Areng toimub, kui seier on punases,” ütleb üks mu hea sõber. Kui mootoril lähevad mõõdikud punasesse, jookseb see kokku. Inimene on aga peenem mehha­nism – ta hakkab kriisis ise ennast ümber ehitama. Uuendama. Paremal juhul ka elu ja asju ümber hindama.

Meie mõtted käivitavad meis emotsioonid, arutleb Ville Jehe. Kontrollides mõtteid, saame juhtida tundeid. Sellistel teemadel on ajakirjas juttu mitmes artiklis. Õnnelikuks tegevaid mõtteid saame me kõik mõelda ja õnnelikuks ei tee meid keegi teine, ikka me ise. Ja kui koos on kaks õnnelikku inimest, sünnib midagi veelgi suuremat ehk 2 + 2 = 4.

Ka rahulolu iseenda, oma olemuse ja kehaga algab meie enda seest. Sügavamalt, kui tahaksime ise tunnistada. Imetlen meie kolumnisti Sass Henno julgust rääkida, kuidas ebakindlus kehaga viis teda otsima kinnitust oma väärtusele rohketest ja põgusatest seksuaalsuhetest. Mitte keegi teine ei saa panna meid ennast armastama, see peegel on meie enda ees.

Sel suvel otsime võimalusi rääkida oma kehast ja võimendame neid jutte Delfi kaudu, sest rahulolu iseendaga algab kiindumusest endasse kui tervikusse – oma olemusse ja välimusse.


Loe Tervis Plussi juunikuu kaanelugu Tiina Jokineniga siin.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid