Dr Meeli Glükmann

SYNLABi laboriarst dr Meeli Glükmann selgitab, et tsöliaakia korral ründab keha gluteeni söömisel iseenda kudesid. Peensoole seinad kahjustuvad ja muutuvad nii-öelda siledaks ning keha ei suuda toidus leiduvaid toitaineid enam korralikult omastada. „Kui peensool on kahjustunud, kujuneb aja jooksul inimese organismis toitainete vaegus, vitamiinide ja mineraalainete puudus," ütleb arst. Tüüpilisemad nähud on krooniline kõhulahtisus, -valud ja -puhitus ning toitainete kaost tingitud kõhnumine. Sageli kaasneb ka haiglane enesetunne ja isupuudus. Samas ei tohi alahinnata võimalust, et tsöliaatik on seedeprobleemide tõttu hoopis ülekaaluline.

Kahtluse korral ei tohi menüüst gluteeni iseseisvalt välistada

Osadel inimestel võivad esineda sooleprobleemid gluteeni sisaldavaid toite süües ka siis, kui neil ei ole tsöliaakiat. Seda kutsutakse mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkuseks. Sellisel juhul ei ilmne inimestel peensoolelimaskesta kahjustusi ning suutlikkus gluteeni taluda on erinev.

„Vaevusi saab vältida vaid gluteeni välistamise teel, kuid seda ei tohi kindlasti teha enne, kui on diagnoositud tsöliaakia," hoiatab Katre Trofimov, kellel endal võttis haiguse diagnoosini jõudmine aega kümme aastat. Täna tegutseb ta vabatahtlikuna Eesti Tsöliaakia Seltsi esinaisena, et tõsta teadlikkust haiguse avastamise vajalikkusest ja olla teiste vabatahtlikega haiguse avastamise korral inimestele toeks.

„Eesti Tsöliaakia Seltsi jõuavad sageli ka inimesed, kes välistasid oma menüüs gluteeni enne, kui tegid kindlaks kas neil üldse on tsöliaakiat ning ilma tsöliaakia diagnoosita ei ole peetud rangest gluteeni vabast dieedist täielikult kinni," nendib Katre, miks on ülioluline pärast tsöliaakia positiivset vereanalüüsi edasi suunduda gastroenteroloogi vastuvõtule.

Ta lisab, et toiduaineid, mis ei sisalda kolme teravilja, nisu, rukist ja otra, on vähe. Gluteeni sisaldab enamik valmistoite. Seega on tsöliaakiahaigel suur oht gluteeniga kokku puutuda ka kõige tavalisemate toitude söömisel. Isegi natukene gluteeni paneb haige peensoole rakud hävinema. Gluteenivaba toidu gluteenisisalduse piirmäär on 20 milligrammi kilogrammi kohta. Võrdluseks ja ohu rõhutamiseks saab tuua näite 40 tükiks lõigatud saiaviilust, mille ühes tükis on juba viis grammi gluteeni. „Looduslikult gluteenivabade teraviljade puhul tuleb alati jälgida, et tootel oleks kiri gluteenivaba, mis tagab ka tootmise puhtuse," ütleb Katre.

Haiguse avastamine muutub vanusega keerulisemaks

Dr Meeli Glükmanni sõnul võib tsöliaakia avalduda esmakordselt igas vanuses, sagedamini täiskasvanueas ja vahel ka peale 65. eluaastat. Nooremas eas on haiguse diagnoosimine kergem, sest sümptomid on selgemalt väljendunud. Vanemas eas võib haiguse algus ja kulg olla varjatud, sümptomid vähe väljendunud, atüüpilised ning on seetõttu raskemini äratuntav ja diagnoositav. „Osasid sümptomeid võidakse segi ajada ärritunud soole sündroomi või mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkuse sümptomitega, teisi võidakse aga pidada stressi või vananemisega seonduvateks," räägib arst.

Mida varajasem on tsöliaakia diagnoosimine ja rangem dieet, seda kiirem on soole limaskesta paranemine ja haigusnähtude kadumine. „Range dieedi järgmisel võivad sümptomid, nagu kõhulahtisus ja isutus taanduda juba mõne nädala jooksul. Aja jooksul taastub vitamiinide ja mineraalainete imendumine ning kaovad ka väsimus, kehvveresus ja teised sümptomid," selgitab arst. Dieedist kinni pidamisel paraneb soole limaskest täielikult paari aastaga.

Katre rõhutab, et tsöliaatik ei tohi peensoole paranemise järel uuesti gluteeni tarbida. Vastasel juhul kahjustub see taas.

Mida varem diagnoosida, seda parem

Tsöliaakiat diagnoositakse vereanalüüsi ja peensoole limaskesta histoloogilise uuringuga. Laste puhul on teatud olukordades võimalik jätta ära peensoole biopsia. Haiguse kahtlustuse korral tuleb jätkata gluteeni söömist kogu diagnoosimise protsessi ajal. „Tsöliaakia veremarkerite test tuleb teha enne toidulaua piiramist, et teha kindlaks, kas halb enesetunne ja tervisehädad tulenevad tsöliaakiast," rõhutab laboriarst.

Kuigi gluteeni menüüs hoidmine võib olla raske ja ebamugav, on see pikaajalise tervise seisukohalt oluline. Ka laboriarst rõhutab, et tsöliaakia esinemisvõimalusele viitavate testi tulemuste korral tuleb edasisteks uuringuteks pöörduda gastroenteroloogi poole.

Katre lisab, et tsöliaakia diagnoos on eelkõige inimesele endale kinnituseks haiguse olemasolust, teadlikkuseks eluaegsest rangest dieedist ning enda ja pereliikmete tervise kõrgendatud jälgimiseks. Lastel aitab diagnoos saada tervisetõendi alusel lasteasutustes gluteenivaba toitlustust.