Merike (43) töötas hotelli administraatorina, kus vahetused kestsid 24 tundi. Sageli läks naine pärast hotellivahetust veel päevatööle kokana. “Pärast mõnd sellist päeva olin nii väsinud, et ei jaksanud isegi mõelda. Tekkis meeletu suukuivus, pidin kogu aeg vett jooma. Enamasti ei õnnestunud kohe töölt tulles magama jääda, ning kui see ka õnnestus ja sain päeval magada, siis välja ikka ei puhanud. Pidevalt olin väsinud,” meenutab ta. “Ka näksimise isu oli öösel töötades kogu aeg, aga korralikult süüa ei tahtnud. Sõin lihtsalt igavusest ning selleks, et ärkvel püsida. Õnneks ei võtnud juurde, vaid poole aastaga umbes 15 kilo alla.” Öötööga ta ei harjunudki ning sai lõputust uimasusest ja väsimusest üle alles siis, kui sellise elu lõpetas.

Liina (40) on kümme aastat oma elust töötanud vahetustega, alguses tanklas ja seejärel laste turvakodus. “24tunnised vahetused on jätnud oma jälje, tunnen seda veel praegugi, kuigi juba kaks aastat pole enam öötööd teinud,” ütleb Liina. Kaal kasvas kõvasti, sest eriti turvakodus oli töö nii intensiivne, et söömiseks polnud päeval aega või ei tulnud see meeldegi. Sageli juhtus, et päeva ainus, kuid see-eest väga mehine söögikord oli alles kell 21 õhtul. “Pidevalt mõtlesin, et võtan end käsile ja hakkan trennis käima, kuid kui hommikul vahetus lõppes, siis oli ainus mõte koju magama saada.”