Kui meenutan oma eksmeest ja jälgin elukaaslast, siis mõtlen: kuidas nad küll nii erinevad on? Kuidas said kaks nii erinevat inimest mulle hinge pugeda? Nemad on kumbki isemoodi, mina aga olen ju sama. Või kas olen? Võrdlemise tantsu oskan ma hästi tantsida, sellest on sündinud halba, kuid ka head. Viimast just enesest arusaamise mõttes.
Elu viimases tuleproovis, pärast lahutust ja enne, kui mu ellu astus mu praegune elukaaslane, tuletasin endale meelde, mida ma olen kunagi tähtsaks pidanud. Tõotasin endale pärast lahutust, et elurõõmu ei võta minult keegi – seda ma lihtsalt ei luba. 
Suurtest suhetest, olulistest meestest ja sellest, kuidas nad naise elus eri etapid moodustavad, jagab avameelselt mõtteid Kaari Annist.

Edasi lugemiseks: