Neerupuudulikkus on salakaval, sest ei anna alguses väliste tundemärkidega endast teada. “Vaevused ilmnevad alles siis, kui on juba väga raske neerukahjustus,” hoiatab arst. “Tavaliselt avastatakse neerukahjustus uriini- või vere­analüüsiga. Näiteks kui inimene läheb muu vaevuse tõttu arsti juurde ja talle tehakse üldanalüüs. Kõrge vererõhu korral vaadatakse kohe ära ka neerufunktsiooni näitajad, et teada saada, kas vererõhu tõus on tingitud neerudest või mitte. Neerud võivad nii põhjustada kõrget vererõhku kui ka saada kõrgvererõhktõve märklauaks.”

Õnneks saab neerude tööd asendada. “Neeruasendus- ehk dialüüsravi asendab neerutööd suuremal või vähemal määral ning kui ei ole vastunäidustusi, saab abi doonorineeru siirdamisest,” räägib arst. “Ka ravimitega suudame küllaltki raske neerupuudulikkusega haiged heas seisus ja töövõimelisena hoida, isegi kui neerufunktsioonist on alles vaid 10%.”