Iga kõrvalsuhe räägib midagi põhisuhte kohta. Kas pärast petmist on võimalik usaldus taastada?
On väga oluline, et kummalgi suhteosalisel oleks sarnane arusaam vähemalt peamistes küsimustes. Näiteks: kes olen mina sinule? Kes oled sina minule? Kes me oleme koos? Miks me oleme koos? Millised on meie koosolemise kõige tähtsamad kokkulepped ja reeglid?
Kui mina ütlen näiteks armastus, tundlikkus, petmine, sõltuvus ja asume koos neid sõnu lahti seletama, siis kui palju võib olla sarnast, kui palju erinevat? Sama sõna võib kanda ise tähendusi. Seetõttu on oluline sõnad, terminid ja nende tähendused teineteisele lahti rääkida. Mis on üldse suhe? Milline käitumuslik tähendus on sõnal “meie”? Mis on kummagi jaoks lojaalsus, toetus, reetmine, pettus? Võib ju olla, et paaril on selle kõige mõistmises erinev arusaam. Seepärast ongi väga tähtis, et kummalgi oleks selgus vähemalt põhilistes küsimustes.
Kehv lugu muidugi, kui paarile alles mõnes kriisisituatsioonis selgeks saab, et sellest, mis üldse suhtest suhte teeb, mida kõige tähtsamaks või kõige hullemaks peetakse, pole julgetud või tahetud rääkida. Alles emotsionaalselt laetud olukordades võib ilmneda, et kooselu tähendus on täiesti erinev: naine mõtles, et on peaaegu abielus, mees mõtles, et on pigem üüriline. Ja üüriliselt ju truudust ei nõuta...
