Komplimendid sõltuvad enesehinnangust. Psühhoterapeut õpetab, kuidas neid rohkem teha ja paremini vastu võtta
Komplimentide tegemise ja vastuvõtmisega on raskusi – millegipärast on keeruline teisele inimesele midagi ilusat öelda ja kui keegi sulle hästi ütleb, siis ei oska nagu ka midagi mõistlikku vastata.
Psühhoterapeut ja personalijuht Katrin Ahlberg ütleb, et komplimentide tegemine ja nendesse suhtumine on suure tõenäosusega seotud lapsepõlvest pärinevate käitumismustritega. Tegemist on märkamise ja selle väljendamisega. Kui peres on olnud soojad suhted, üksteise tegemisi on märgatud, neid tunnustatud, siis on inimesel ka edaspidises elus lihtsam kas tuttavat või lausa võhivõõrast kiita.
“Külmad peresuhted ja tüdrukute puhul just isa silmis märkamatuks jäämine loovad eelduse sisemiseks ebakindluseks. Lapsi mõjutavad ka suhted esimeste õpetajatega, näiteks lasteaias või algkoolis. Kui need on soojad, areneb samuti tervem enesehinnang. Kõigub aga enesehinnang rohkem, hakkab tööle kompensatsioonimehhanism, mille korral inimene otsib aina enam välist tunnustust. Sellised inimesed on enamasti...
