7 tarkust kõhuvalust
Kõhuvalud jagunevad laias laastus kaheks: esiteks erakorralised ehk äkitselt alanud kõhuvalud, teiseks kuude või aastate jooksul süvenenud hädad, mis on ühel hetkel ületanud kannatlikkuse piiri.
1. Kus valu paikneb?
Dr Eret Jaanson ütleb, et mõnikord peab arst lahendama paraja mõistatuse, et häda põhjusteni kaevuda. Üks oluline tundemärk on valu asukoht.
Näiteks ülakõhuvalud, millega kaasnevad iiveldus ja korduv oksendamine, on enamasti tingitud nakkushaigustest. Keskmise kõhupiirkonna valu põhjustajaks on gaasid ja kahtlustada võib seedimisega seotud probleeme. Enamasti kaasneb sellega kõhulahtisus. Alumise kõhupoole valud on lisaks eelmainitule mõnikord naistel seotud günekoloogiliste, meestel aga meessuguorganite muredega.
2. Nakkus-haigused
Väga paljud viirused on kolinud talvest suvesse, põhjustades gastroenteriiti (mao-soolestiku põletikku). Tüüpilisele viirusele on omased palavik ja lihasevalu, aga nendega tulevad kaasa muud sümptomid – sõltuvalt sellest, kuhu viirus endale “pesa” teeb. Kui mao limaskestale, siis kaasneb iiveldamine ja oksendamine, kui soolestikku, siis gaasid ja kõhulahtisus. Võib juhtuda, et viirus ründab korraga nii magu kui ka soolestikku.
Üks levinumaid viirusi on rotaviirus, mis, nagu ka nimi ütleb, veereb nagu pall mööda pere- ja sõpruskondi. Viiruste vältimiseks on väga oluline pesta käsi ja ka puuvilju. Mõnikord võivad kõik ümberringi oksendada, aga sinul on pelgalt kõht vaevas. See näitab, et sinu keha on juba “ründajatega” kohtunud ja sul on tekkinud nende suhtes anti-kehad. Ka rotaviiruse vastu vaktsineeritud lapsed põevad haigust kergemalt.
3. Gaasid