Mul on sõpruskonnas kolm-neli sõbrannat, kes ei saa minuga õhtul kokku saada, sest nad lähevad “üritusele”. Neil on nädalas vähemalt paar üritust ehk siis kuus kokku kaheksa. Seal mediteeritakse, avatakse tšakraid, jagatakse suhtenõu, räägitakse sisemise mina otsingutest, vaadatakse hubisevasse küünlaleeki, rännatakse. Kui olen uurinud, miks nad sellistes kohtades käivad, siis saan vastuseks enamasti “oo, sa ei tea, kui äge mees neid läbi viib” või “et tead, sel naisel, kes meile neid “asju” räägib, on nii mõnus jutt”. Nojah. Ma pole küll märganud, et nende elu neist üritustest suurt paremaks oleks läinud, pigem on päris elu jaoks neil aina vähem aega ja … see laguneb nende endi silme all.

Mu teise tuttavanna meestuttav käib aga juba aastaid tantrafestivalilt tantrafestivalile, sest see on kõige odavam viis seksi saada...

Jaga
Kommentaarid