Jah, võib küll. Pandeemia alguses veebruaris toimus mõnes mõttes inimkatse, kui kruiisilaeval Diamond Princess leitud ühe haigestunu tõttu isoleeriti 3711 reisijat. Väljaandes Eurosurveillance avaldatud andmetest selgub, et kaks nädalat hiljem diagnoositi viirus 634 laeval viibijal. Umbes 17,9 protsendil nakatunutest ei ilmnenud laeval olemise ajal haigusele viitavaid tunnuseid. Seega inimesed, kellel on olnud kokkupuude nakatunuga, kuid sümptomeid ei teki, võivad olla haiguse kandjad.

2. Miks on vanemad inimesed riskirühmas?

Nagu iga noor inimene omandab uusi oskusi, nii teeb seda ka tema immuunsüsteem. Igal inimesel kujuneb elu jooksul oma immunoloogiline mälupank. Immuunsüsteem meenutab armeed, mis sõltuvalt varasemast “lahingukogemusest” on suuteline viirusnakkusele reageerima. Uus koroonaviirus on inimeste immuunsüsteemile tundmatu ja vanemate inimeste immuunsüsteemis on vähe noorsõdureid, keda treenida. Samuti hakkavad väsima juba välja treenitud immuunrakud ja kahaneb nende võime viirusega võidelda. (Pärt Peterson, Tartu Ülikooli biomeditsiini osakonna juhataja, immunoloog, “Eakate inimeste immuunsüsteemist”, PM 19.03.2020)

3. Kuidas tagada viiruse leviku ­peatumine?

Praeguses epideemiaolukorras on kõige tähtsam tagada vanemate inimeste eraldamine potentsiaalsetest viirusekandjatest, et võita juurde aega, et nakatumisi ei esineks plahvatuslikult. Nooremad saavad uue viirusnakkusega hakkama kas kergemini või tekib neil gripilaadne haigus. Aja jooksul omandab suurem osa elanikkonnast niiviisi viiruse vastu immuunsuse, mis muutub oluliseks kollektiivse immuunkaitse osaks ehk nn karjaimmuunsuseks. Kui sel protsessil lastaks juhtuda kiiresti, oleks see suur oht just riskirühmadele. (Pärt Peterson, „Eakate inimeste immuun­süsteemist”, PM 19.03.2020)

Koroonaviiruse haigus COVID-19

COVID-19 haigust põhjustav koroonaviirus on geneetiliselt sarnane SARS-koroonaviirusega (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus) ning seetõttu kasutatakse edaspidi selle nimetamiseks ametlikku terminit SARS-CoV-2.

Uue koroonaviiruse puhang sai alguse Hiinast Wuhani linnast 31. detsembril 2019.

Eesti valitsus kuulutas 12. märtsil 2020 riigis välja eriolukorra seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse tõenäolise Eesti-sisese leviku laienemisega. Eriolukord kehtib 1. maini 2020, kui valitsus ei otsusta teisiti.

Abitelefonid

Hädaabinumber 112

Eriolukorra infotelefon 1247 või +372 6120 1247 (välismaalt helistamiseks)

Perearsti nõuandetelefon 1220 või +372 634 6630 (saab helistada ka välismaalt).

Eriolukorra veebileht kriis.ee

4. Kas läbipõdemine annab immuunsuse?

Pigem ikka annab. Ega karantiin üksi haigust minema aja, pigem see, et on tekkinud suur hulk immuunset populatsiooni. Võib-olla saab selle kohta täit selgust siis, kui Hiina Wuhani piirkond täiesti avatakse, praegu see veel päris lahti ei ole. (Irja Lutsar, Tartu Ülikooli mikrobioloogia ja viroloogia professor, EPL 20.03.2020)

5.Kas viiruspuhang vaibub?

Nagu viroloogid on öelnud, see viirus on tulnud, et jääda. Nüüd on küsimus, kas see vaibub hooaja lõpuks, tõenäoliselt küll. Minu teada viroloogid ja teadlased julgesid prognoosida, et suveks koroonaviirus lahjeneb. Aga sügisel tuleb uuesti valmis olla. Tagantjärele võib öelda, et veel veebruaris omistati haigusele hullemaid omadusi kui praegu. (Merike Jürilo, terviseameti peadirektor, PM 25.03.2020)

6. Kas sümptomite raviks võib kasutada ibuprofeeni?

Mõningad Prantsuse arstid ei soovita seda Covid-19 sümptomite korral kasutada, sest on täheldanud haiguse raskenemist, eriti kopsupõletiku väljaarenemist. Tegemist on vaatlusandmete ja mitte teadusliku uuringuga. Igaks juhuks võiks kasutada pigem paratsetamooli. Samas, kui sa ei talu paratsetamooli või oled päevase koguse juba ületanud, soovitab Maailma Terviseorganisatsioon ikkagi ibuprofeeni. Parimat ravi oskab alati soovitada perearst. Vajaduse korral saab tuge ka perearsti nõuandeliinilt.

7. Kui usaldusväärne on Covid-19 test?

Kui testi tulemus on positiivne, oled küllalt kindlalt koroonaviirusega nakatunud. Kui aga vastus on negatiivne, see siiski ei välista nakatumist. Pärast nakatumist, kuid enne sümptomite tekkimist võib testi tulemus olla valenegatiivne. Ei teata veel, millisest haiguse hetkest muutub test positiivseks.

Kui oled puutunud kokku nakatanuga, sul on koroonale iseloomulikud sümptomid, aga test andis negatiivse tulemuse, siis pole põhjust testi korrata, vähemalt mitte enne, kui sümptomid muutuvad tugevamaks. Hoolimata negatiivsest testist püsi koduses karantiinis.

Kui kaua karantiin kesta võib?

Ajaleht The Times teatas 26. märtsil esilehel, et karmide karantiinimeetmete leevendus võib saabuda Suurbritanniast. Nimelt anti seal teada, et kohe-kohe jõuab apteekidesse 3,5 miljonit antikehade testi, mis näitavad, kas inimesel on tekkinud immuunsus Covid-19 suhtes või mitte. Test tehakse kodus oma näpuverest ja selle põhjal saab otsustada, kas inimene võib tööle minna. See annaks lootust, et kontorid jälle inimestega täituvad ja ühiskond avaneb.

Küsimuseks jääb veel, kas need, kel antikehi pole, peavad jääma kauemaks karantiini. Laiaulatuslik antikehade testimise programm näitab ka, kui kaua immuunsus kestab. Samuti võib see anda vastuse küsimusele, kas inimesed, kel on viiruse antikehad, võivad ikkagi nakatada teisi, ise samas haigeks jäämata.

8. Kui kaua viirus õhus püsib?

Nakkuslikud viirused püsivad õhus kuni kolm tundi, selgus ajakirjas The New England Journal of Medicine avaldatud uuringust.

9. Kui kaua püsib koroonaviirus pindadel elusana?

Hiljutisest uuringust selgus, et uue koroonaviiruse eluiga varieerub eri pindadel. Vasel püsib see elusana kuni 4 tundi, paberil kuni 24 tundi ning plastil ja roostevabal terasel isegi kuni 2–3 päeva. Samuti selgus, et viirus võib piisakestena püsida õhus kuni 3 tundi, kuigi enamasti langevad need maha kiiremini.

Seni pole teada, kuidas mõjutavad viiruse eluiga erinevad tingimused, nagu päike, kuum või külm temperatuur. Muuda harjumuseks pesta käsi vee ja seebiga 20 sekundit järjest, kui oled vastu võtnud kulleripaki või käinud poes.

10. Mida saab teha noorem inimene, kes põeb kroonilist haigust ja kuulub seetõttu riskirühma?

Eelkõige peaksid tegema kõik, et vältida nakatumist.

Minimeeri kontakte inimestega, kes ei ole pereliikmed. Püsi kodus.

Suheldes teiste inimestega (v.a pere), hoia kahemeetrist distantsi.

Pese käsi sooja vee ja seebiga vähemalt 20 sekundit.

Kõige olulisem on aga hoida krooniline haigus kontrolli all ja võtta ettenähtud ravimeid. Ameerika terviseamet soovitab soetada 90päevase ravimivaru.

Kuidas tulla toime koduse karantiiniga?

• Kuigi sul võib olla töö, mida on võimalik teha igal ajal, siis ära võta seda sõna-sõnalt. Ehkki sul on tunne, et alles õhtul kell 22 hakkab pea lõikama, on enamikus firmades tööaeg kella 9–17. Ela muu ühiskonnaga samas rütmis.
• Kehtesta rutiin. Tõuse üles, tee tööd ja mine magama kindlatel kellaaegadel.
• Töötades kodus, pane äratuskell helisema iga 1,5 tunni järel, et teha paus.
• Kui sul on koduõppel lapsi, on kindel päevakava eriti oluline. Lepi kokku, millistel kellaaegadel saad neid juhendada. Sõltuvalt kooli kehtestatud korrast võite koos näiteks kella 9–12 õppida ja seejärel saad teha tööd näiteks kella 18ni.
• Kodus varitseb ülesöömise oht. Võib olla täiesti piisav, kui sööte perega toeka hommikueine – puder, pannkoogid või mannavaht – ja seejärel korraliku sooja söögi alles õhtul, lõuna aga jätate vahele. Peredes, kus on kogenud koduõppel ja -tööl olijaid, on tihti kehtestatud näksimise keeld ja süüakse vaid kindlatel kellaaegadel.
• Praegu on ideaalne aeg tegeleda koduse võimlemise, jooga või jooksu- ja rattatrenniga.
• Leia veel meeldivaid tegevusi, mida päeva jooksul teha. Alusta mõne uue harrastusega ja pea videovestlusi või telefonikõnesid sõprade ja lähedastega.

11.Kas ka astma korral on haigestumisrisk suurem?

Astma tõesti suurendab riski nakatuda Covid-19 viirusega. Eelkõige väldi haigestumist ja jätka hoolsalt astmarohtude võtmist. Juhul kui siiski haigestud, tarvita hoolega astmaravimeid edasi.

12. Kuidas tulla toime viirusehirmuga?

Viirust tasubki karta, kuid püüa vältida olukorda, et hirm muutub halvavaks. Kui oled varemgi maadelnud ärevuse või sundmõtetega, peaksid olema eriti tähelepanelik oma vaimse tervise suhtes. Pinge maandamiseks vasta esmalt küsimustele:

Kas hirm väljendub ka kuidagi füüsiliselt?

Kui suur su hirm on?

Mida sa kõige rohkem kardad?

Püüa rohkem:

Ole ühenduses sõprade ja lähedastega. Pea videovestlusi, helista, saada sõnumeid ja e-kirju.

Ära klammerdu vaid ühe kontakti külge, hoia vestlust üleval paljudega.

Tee vähem:

Pole tarvis olla pidevalt viimaste uudistega kursis. Otsusta näiteks, et vaatad hommikul korra üle uudised Delfist ja õhtul jälgid „Aktuaalset kaamerat”.

Ära ela pidevalt sotsiaalmeedias.

Kas loetud artikkel vastas Teie ootustele?
Ei ole üldse rahul Olen väga rahul