Kui ma Eesti uudiseid siiski lugesin, mõjus see mulle nagu poliitiline pornograafia. Lugesin, suu lahti ja ila jooksmas, kõigile kättesaadavast tervishoiusüsteemist, tasuta ühistranspordist või pikast emapuhkusest ning unustasin omaenda elu keset pidevaid tulistamis­juhtumeid nagu ka 5000dollarilise arve põlveoperatsiooni eest.

Aga mäletan, et kõige rohkem tõusis minu jaoks esile üks Kersti Kaljulaidi ütlus.