See poiss oli kuueaastane, aga kasvatajate ja teiste laste jaoks oli ta see, kelle otsaees oli nähtamatu silt: “paha laps”. Laps oli kasvanud karmi käega kodus, kus oli tavaks teda reeglite rikkumise eest karistada. Kas kõrva­kiilu, nurgas seismise, mängukeelu või mõne sunniviisilise kodutööga. Igal juhul, vaatamata kasvatajate palvetele last kodus kasvatada, tuli lasteaeda alati seesama läbi­pahandatud, alandatud ja karistatud poiss.