2. Valetamine ja valede võrgus elamine.

3. Ülearune kofeiinitarbimine, mis suurendab ärevust ning muudab igapäevaste ärritajate suhtes vastuvõtlikumaks.

4. Liigne alkohoolsete jookide tarbimine.

5. Liiga palju trenni. Mõõdukas liikumine on kasulik, kuid ületreening muudab sind stressi suhtes haavatavaks. Trenniga liialdamisele viitavad märgid on uinumishäired, rahutu uni, pidev väsimus, motivatsiooni vähenemine, keskendumisraskused.

6. Sage e-postkasti avamine. Oluline ei ole mitte see, kui palju sulle päeva jooksul kirju tuleb või kui paljudele neist on vaja vastata, vaid just postkasti vaatamise fakt – iga kord, kui sa seda teed, tõuseb sinu stressitase.

7. Müra. Pole vahet, kas see on tänavamüra, töökaaslaste pidev lobisemine või lapse nutt, ikka tõstab see keha stressitaset ning segab keskendumist.

8. Liiklusega seonduv, olgu selleks siis ummikutes ootamine, rahvast täis bussis trügimine või stress hilineva sõiduki pärast.

9. Liigselt töödeldud toidu söömine.

10. Liig äärmuslik dieedipidamine ja siltide lugemine.

Kuidas stressi vastu võidelda?

Katseta oma peas valitseva stressitekitajaga võitlemiseks järgmist harjutust. Võta ette jalutuskäik looduses ja sea sihtmärgiks näiteks saja meetri kaugusel asuv puu. Püüa selleni jõuda nii, et su peas pole ühtegi mõtet. Sind aitavad su meeled – keskendu seda vahemaad läbides ainult häältele, lihtsalt kuula. Järgmist vahemikku proovi läbida nii, et keskendud vaid lõhnadele. See harjutus aitab mõttemüra kõrvale tekitada pisut sisemist vaikust – seda hädatarvilikku keskkonda, milles stress saab lahustuda.
Abi ja mõtteainet pakuvad eneseabikirjandus ja -koolitused, samuti psühhoteraapia ja nõustamine. Hea meelerahuteemaline raamat on näiteks Eckhart Tolle “Meelerahu hääl”.

Allikas: Greatist