Muidugi on iga õppija ees palju küsimusi. Kas jaksan, kas tõesti viitsin? Kas õige aeg on nüüd? Õnneks saadab inimest ikka too vana lugu ahvipojast, kes tahtis areneda. Need ahvipojad, kes pojakese east ammugi väljas, kuid otsustavad arengu kasuks, loovadki uusi algusi. Nad lähevad taas kooli või mõnele kursusele, vaatavad tänu sellele lastegi õppimist veidi teise (loe: mõistvama) pilguga, õpivad uue eriala, valivad senitundmatuid hobisid ning seisavad seetõttu vastamisi selle osaga iseendast, mida veel ehk ei tuntud. See võib olla ühtaegu nii paeluv kui ka hirmutav.