Et kehas toimuks päikese toimel D-vitamiini süntees, peaks Eestis suvel viibima iga päev vähemalt 15 minutit värskes õhus.

2. D-vitamiini puudus võib tekkida neil, kes:

- tarvitavad põletikuvastaseid kortikosteroide, mis on toimeained astmarohtudes, nagu näiteks Symbicort Turbuhaler, samuti laialt kasutatavates ninaspreides Nasonex ja Flixonase või ekseemikreemides Sibicort või Fucicort,

- tarvitavad antibeebipille, liialdavad alkoholiga või söövad väga kiudaineterikast toitu,

- on ülekaalulised — kehamassi­indeksiga üle 30,

- teevad palju sporti, eriti siseruumides,

- kannatavad piimaallergia või laktoositalumatuse käes,

- on tõmmu nahaga, sest mida rohkem on nahas pruuni pigmenti melaniini, seda väiksem on naha võime toota D-vitamiini päikesevalguse abil.

3. Vahel ei suuda neerud D-vitamiini töödelda nii, et organism saaks sellest kätte aktiivsed ained.

4. Mõnel juhul ei imendu D-vitamiin seedetraktis. Seda võivad mõjutada maksaprobleemid, läbitehtud operatsioonid või eluaegsed haigused, nagu tsöliaakia, tsüstiline fibroos ja Crohni tõbi.

5. Tervislik ja normaalne D-vitamiini tase veres on aasta ringi vähemalt 75 nmol/l. 80 protsendil eestimaalastest on see number väiksem. Küllalt lihtne on D-vitamiini tasemel silma peal hoida tasulise vereprooviga.

6. Tartu Ülikooli kliinikum soovitab täiskasvanutel, kes liiguvad vähe värskes õhus, võtta 1200–2000 IU-d ehk rahvusvahelist ühikut D-vitamiini päevas. Kui selline doos tulemust ei anna, on mõistlik päevast annust suurendada. Apteekides on müügil 4000 IU-d sisaldavad pillid ning uudse lahendusena ka 4000 IU-d andev sprei, mis suhu pihustatuna aitab vitamiinil imenduda läbi suu limaskesta.

7. Kõige kindlamalt saab D-vitamiini kätte päikese käes liikudes, kuid ka päikesekaitsekreemi eesmärk on vähendada UVB-kiirguse mõju. Teoreetiliselt peaks see kaasa tooma madalama D-vitamiini taseme. Tegelikkuses kasutavad vähesed täiskasvanud piisavalt päikese­kreemi, et täielikult UVB-kiirgust vältida. Enamasti kreemitatakse vaid “riskantseid” piirkondi, nagu nägu, õlad ja dekoltee. Palju tsiteeritud Austraalia uuringu kohaselt polnud D-vitamiini imendumisel vahet täiskasvanutel, kes kasutasid päikesekaitsekreemi, ja neil, kes määrisid nahale platseebokreemi.

8. Milliseid haigusi võib D-vitamiini vähesus tekitada?

D-vitamiin aitab toidust kaltsiumi kätte saada ning vastutab selle eest, et luud oleksid tugevad — olgu siis tegu lapse, keskealise või juba eaka inimesega.

Mõningad uuringud on näidanud seost madala D-vitamiini taseme ja diabeedi vahel. Siiski pole piisavalt tõendatud, et D-vitamiini võtmine aitab diabeeti välitida, pigem võib asi olla selles, et keha liigne rasvaprotsent tingib madalama D-vitamiini taseme.

Ülekaalulistel on väiksem D-vitamiini tase, kuid pole selge, kas ülekaalulisus põhjustab D-vitamiini puudust või vastupidi, D-vitamiini vaegusest tekib ülekaal.

Käesoleva aasta veebruaris avalikustati Harvardi meditsiinikoolis uuring, mille kohaselt haigestuvad harvem hingamisteede haigustesse need, kel on D-vitamiini tase normaalne.

9. D-vitamiini puudusele võivad viidata:

- keskendumisraskused,

- uimasus,

- kurvameelsus,

- kõhukinnisus või -lahtisus,

- kõrge vererõhk,

- ülekaal,

- peavalu,

- rahutu uni,

- lihasevalu.