RETSEPT | väge täis kasemahlast saab teha ka peenemat jooki
“Kasemahla laskmiseks puuritakse peenikese oherdiga kuue sentimeetri sügavune hanesule jämedune auk kasetüve lõunapoolse külje sisse, nii et auk altpoolt ülespidi pisut viltu on.
Sinna augu sisse pistetakse hanesule roots, mille mõlemad otsad lahti on lõigatud, ehk pajupuust tehtud pulk, mille pealmine pool küna viisil on välja õõnistatud, mida mööda mahl anumase võib tilkuda. Tugevalt kaselt võib lasta umbes 8-10 toopi mahla, vaid umbes kolme aasta tagant.
Niipea kui mahl lastud on, peab augu kuivast puust tehtud paraja pulgaga hästi kinni lööma ja puuvahaga kinni määrima. Kui auk jäetakse kinni löömata, siis jookseb sealt terve kevade otsani mahla välja ja puu jääb kiduma. Mahla laskmine ei tohi seepärast väga kaua kesta, auk peab aegsasti enne pungade lahtilöömist kinni pandud saama."
Korjatud mahl seisku pudelite sees kindla korgi all vilus.
Kasemahlast kali
Kümme aastat tagasi õpetasid metsamehed aga, et kasemahla saamiseks on kõige lihtsam teha 2 meetri kõrgusele puuriga üks peenike auk ja sealt apteegis müüdavate klistiirivoolikute kaudu mahl otse kanistrisse juhtida. Väidetavalt tuleb kõrgemalt magusamat mahla. Magusama mahla saab ka kõrgemal mäeküljel kasvavalt kaselt.
Sinnasamasse kanistrisse sai pandud marli sees mustsõstraoksi, sidrunipoolik, leivaviile, rosinaid ja siis see käärima lastud. Külmas hoituna on see jaanipäevani olnud ümbervalatuna tõeline energiajook pikkadel autosõitudel. Mõnel pool on seda nimetatud kasemahla kaljaks, aga ka “simaks” ja “solaks”.
Kasemahlast tehtud šampanja
Põnev on ka Spuhl–Rotalia poolt soovitatud kasemahlast tehtud šampanja retsept. Justnimelt shampanja, sest klaasist kihisevast on osanud ka maarahvas lugu pidada.
Selleks võetakse kolmelt kaselt saadud mahl ehk umbes 30 liitrit kasemahla ja aetakse see nelja kilo suhkruga vaskkatlas keema. Keedetakse umbes pool tundi ja riisutakse pealt pidevalt vahtu. Seejärel kurnatakse see läbi linase rätiku.
Jahutatud vedelik pannakse õlleankru sisse koos 4 supilusikatäie soojendatud õllepärmiga nii, et ka käärimiseks piisav ruumi jääks. Selle koguse kohta soovitatakse käärimise ajal aeg-ajalt lisada 5 liitrit head prantsuse veini või 2,5 liitrit konjakit koos nelja kooritud ja viilutatud sidruniga.
Kui käärimine lõppeb, siis lüüakse ääreni täidetud ankrule punn kõvasti ette ja pannakse neljaks nädalaks keldrisse seisma.
Seejärel villitakse 2 teelusikatäie sõstramahlaga segatud jook šampanjapudelitesse korkide ja traatide alla ja hoitakse keldris liiva sees püsti. Väidetavalt vahutab see jook klaasides nagu päris šampanja.
