ARUTELU | Kui sageli peab seksima?
Kas seks on suhtes oluline?
Christine Kraas: Vajadus kogeda füüsilist ning vaimset mõnu, rahuldust ja heaolu on loomulik ja inimlik. Samamoodi nagu vaimne rahulolu võib tekitada füüsilist mõnutunnet, tekitab nauding seksist vaimset rahulolu.
Seksi olulisus suhtes sõltub konkreetsest paarist — kui oluliseks nemad oma elus seksi peavad. Kui tunneme, et seks on partnerile tähtis ja soovime seda talle pakkuda, annab see mõlemale energiat, usku enesesse ja suhtesse. Seks on üks armastuse väljendamise viise. Intiimsust pakkudes ja seda vastu võttes tunneme end väärtuslikuna. Nii mõeldes on seksil suhtes oluline osa.
Seksi käigus mõjutatakse aktiivselt erogeenseid punkte, mis panevad keha heaoluhormoone tootma ning lõõgastavad ja rõõmustavad meid. Seetõttu on seks teraapiline. See võib aidata leida taas ühist eesmärki, kinnistada soovi olla koos. Seks toimib, kui mõlemad partnerid südame ja hingega asja juures on.
Läheduse kogemiseks on samas teisigi võimalusi — ärakuulamine, silma vaatamine, kallistamine, silitamine, suudlemine. Ka need tegevused vallandavad endorfiine, kuid nõrgemalt.
Imre Rammul: Seks on emotsionaalselt ja füüsiliselt stabiliseeriv. Sellepärast elavad õnnelikus suhtes, seksuaalelus suure orgastilisusega partnerid tõenäoliselt kauem ja on tervemad.
Hambad ristis seksimine, isegi kui see kulmineerub orgasmiga, nii hästi ei mõju. Kui seks baseerub põhiliselt heal mehaanikal ja partnerite tunnetepagas on nigel, võib organismi biokeemiline ja emotsionaalne vastus seksile olla kehvem.
Kai Haldre: Paljud uuringud näitavad, et rahuldust pakkuv seksuaalelu aitab ära hoida mitmesuguseid haigusi, näiteks südame-veresoonkonnahaigusi, ja leevendada valu, näiteks premenstruaalset sündroomi, sest orgasm vallandab valuvaigistitega sarnaseid aineid. Kui inimestel õnnestub igapäevapingete juurest seksile ümber lülituda, on see ka hea viis pingeid maandada.
Samas pole põhjust arvata, et regulaarse orgasmi puudumine kedagi füüsiliselt haigeks teeks. Seksuaalsusele ei peaks liiga teaduslikult lähenema.
Liisa Maimon: Tantra kui vaimse praktika seisukohast on seksuaalsusel suurem roll kui vaid paarisuhte intiimsuse hoidmine, naudingu ja rahulduse pakkumine. Osa tantrast käsitleb seksi kui hüppelauda vaimseks kasvamiseks.
Kui tihti peaks seksima?
Imre Rammul: Ettekujutus, milline on normaalne seksielu sagedus, on kõigil erinev — mõni tahab seksida korra kuus, teine iga päev. Normidest, kui palju peaks seksima, rääkida ei saa. Saab rääkida vaid, milline on reaalsus. Keskmiselt seksib paar 1–3 korda nädalas, aga see on keskmine, s.t noores eas ja värskes suhtes on seksi rohkem, võib-olla ka mitu korda päevas, vanemas eas tõenäoliselt vähem.
Mida lähemal on orgasmiga lõppev seksuaalvahekordade arv keskmisele, seda parem. Kui organism on heas üldseisus, siis seksiga üle pingutada ei saa. Kurnatuna küsib keha ise seksist pausi ja iha ei tekigi. Kui on aga kinnisidee väga tihti seksida, tuleb mõelda, millest rahuldamatus tuleb. Kvantiteediga kvaliteeti tasa ei tee.
Kai Haldre: Inimesed seksivad eri põhjustel ning selle peamine ajend võib elu jooksul muutuda. Selleks võib olla soov rasestuda, tahtmine kedagi kütkestada, väljendada armastust, kogeda emotsionaalset lähedust, suurendada kiindumust. Seksi ainsaks ajendiks võib olla ka vaid seksuaalse rahulduse saamine. Ainus kriteerium on paari rahulolu — piisav on täpselt selline sagedus, mis mõlemale partnerile rõõmu valmistab ja emotsionaalselt mõnusa igapäevase keskkonna loob. Iha võib eluperiooditi muutuda ja see on loomulik.
Christine Kraas: Kui olla seksides kohal kogu oma keha, meele ja hingega, võib seksida ka harva. Igaüks tunneb ise, kui pikaks ajaks seks teda täidab. Juhinduma peab oma sisetundest ja partnerist.
Liisa Maimon: Ka tantras on seksimise sagedusest olulisem, kui intiimne see kogemus on — kas seksides kogeme armastust, lähedust, koosolemist.
Kas orgasm on oluline?
Imre Rammul: Kui erutus ei lõpe orgasmiga, jääb väikesesse vaagnasse verepais, mis võib alakõhus paiknevates organites tekitada ebamugavust. Tekib ka psüühiline pinge, mis väljendub inimestel erinevalt.
Kui vahel ei õnnestu orgasmi saada, aga enamasti õnnestub, ei tasu seda üle dramatiseerida. Ka meestel ei pea iga erektsioon orgasmiga kulmineeruma.
Christine Kraas: Kui ei suudeta või ei taheta ületada erutuse künnist orgasmiga, tuleks aidata partneril hoolivalt ja hellalt maha rahuneda — silitada, suudelda, kallistada, olla kohal.
Liisa Maimon: Tantra käsitleb orgasmi teistmoodi. Tantratehnikatega pikendatakse orgasmi, et see kestaks 20–30 minutit või kauem, et selles erilises seisundis mediteerida, katsetada vaimseid praktikaid ja saavutada nii teadvuse avardumine. Samal ajal mõjutavad orgasmiga vallanduvad hormoonid meie tunnetust, seda, kuidas tajume maailma, partnerit ja iseennast.
