Toomas Toomsoo: Tegemist on eelkõige lihaste kinnituskohtade piirkonda jääva kuklanärvi osalise pitsumisega, mille tagajärjel võib tekkida neuralgilise iseloomuga valu, samas võib see valu ka otseselt lihaskoormusest tuleneda. Seda ei pea kartma. Kui valu väga häirib, võib võtta valuvaigistit, tihti aitab ka salvi või geeliga määrimine.

2. Köha
Köhimine ja muu sellelaadne pingutus, nagu aevastamine, tugev ninanuuskamine või painutus ette, võivad viia peavaluni. Üks protsent peavaludest on põhjustatud köhast. Sellisele valule on altimad mehed.
Ajus tekkiv surve põhjustab teravat pistelist valu, mis kestab tüüpiliselt paar sekundit või mõned minutid peamiselt kukla piirkonnas. Köhimine surub aju allapoole seljaajukanali suunas, mis ongi valu päästikuks. Lisaks sellele võivad ilmneda muud sümptomid, nagu kaelavalu, tasakaalu- ja nägemisprobleemid, kuulmiskadu, unetus ning tinnitus kõrvades.

Toomas Toomsoo: See on nn köhapeavalu, mis on seotud eelkõige koljusisese rõhu tõusuga. Seda esineb harva ning ravi pole tarvis. Kui köha on selgelt valus süüdi, siis tulebki ravida köha. Kui köha põhjustaja on teada, peab selle likvideerima. Mõningatel juhtudel võivad selleks olla ravimid (nt AKE-inhibiitorid, mida kasutatakse vererõhualandajatena).

3. Jooksmine lindil
Igasugune füüsiline pingutus, näiteks sörk või jooksulindil hüplemine, põhjustab pea- ja kaelaveresoonte paisumist ning surve suurenemist. Tugev valu võib tekkida treeningu ajal sekunditega ja ilmneda peas ükskõik kus. Sellised peavalud ohustavad rohkem neid, kes kannatavad ka migreenihoogude käes.
Ilmselgelt on abi treeningu vahetamisest, kuid ka valuvaigisti manustamisest tund enne trenni, et vähendada turset. Kuigi see on üsna haruldane olukord, tuleks treeninguaegse peavaluga minna arsti juurde, kes välistab tõsisemad probleemid, näiteks aneurüsmi (ajuarteri laiend).

Toomas Toomsoo: See on nn pingutuspeavalu, mille taga eelkõige koljusisese rõhu tõus. Seda esineb harva, ravi ei ole vaja. Kui valu on selgelt pingutustega seotud, siis peab neist hoiduma.
On arvatud, et enam tuleb seda ette ülekaalulistel ja meestel. Põhjuseks võib aga olla ka mingi veresoonepatoloogia, seetõttu tasub arsti poole pöörduda. Enamasti on viimase korral tekkiv valu ülitugev ega anna mingilgi moel järele.

4. Ärev iseloom
Itaalia teadlaste uuringust ilmnes, et migreenilaadsete peavalude käes kannatavad sagedamini madala enesehinnangu ja äreva iseloomuga inimesed. Arvatakse, et selline temperament muudab inimesed stressi suhtes haavatavamaks, mis alandab ajus serotoniinitaset. Madal serotoniinitase viitab depressioonile, kuid nüüd arvatakse, et põhjustab ka peavalu.

Toomas Toomsoo: Põhjuseks on isiksus- ja tähelepanuhäire, ärevus ise ei pruugi migreeni tekitada.

5. Singivõileivad
Migreenikud teavad, et on terve nimekiri toite, mis peavalu esile kutsuvad, kuid sink on selle tipus. Sink sisaldab türamiini ja säilitusaineid (nitraate või nitriteid), mis suurendavad verevoolu ajusse ja vallandavad peavalu. Toitude lisaained tekitavad valu mõlemal pool pead (vastupidi klassikalisele migreenile, mis halvab üldiselt ühe peapoole).
Türamiin moodustub toidu vananemisega kaasneval proteiinide lagunemisel — seda leidub peamiselt suitsutatud, marineeritud, kääritatud või mõnel muul viisil töödeldud toidus. Türamiinirikkad või lisaaineid sisaldavad toidud on ka näiteks töödeldud liha (nt salaami), juust, šokolaad ja teatud puuviljad (ananass, banaan).

Toomas Toomsoo: Kui on selge, et sink on põhjus, siis tuleks sellest loobuda.

6. Hobusesaba
Moodne hobusesaba, millest ainuski karv lendu ei pääse, tekitab pinget peanaha sidekoes, mis omakorda viib valuaistinguni. Punutistel ja kitsastel pearättidel-mütsidel on sama toime. Paljud sikhid on hädas peavaludega, mistõttu kutsutakse seda vaevust ka turbanipeavaluks.

Toomas Toomsoo: Igasugune surutis peas võib põhjustada peanaha pinget, mille sisuline tähendus on ikka lihaspinge.

7. Seks
Taani uurijate hinnangul võib suguühte ajal tekkiv peavalu puudutada 1,3 protsenti elanikkonnast. Orgasmiga koos saabuv migreenihoog tabab pigem mehi, kuklas on tunda pitsumist ja valu. See võib olla seotud tõusva vererõhuga. Pigem puudutab see juhuseksi harrastajaid — tõenäoliselt veelgi suurema erutuse tõttu.
Harva võib seksist tulenev peavalu viia ajuverejooksuni. Vähestel kaasnevad peavaluga ka unisus, kõnelemis- või neelamisraskused, tasakaaluhäired, ühe kehapoole tuimus või iiveldus.
Häda on tuttav pigem neile, kel on probleeme kõrge vererõhuga või kelle perekonnas on esinenud insulte.

Toomas Toomsoo: Selline valu võib tabada nii orgasmi ajal kui ka järel, harvem enne. On arvatud, et see kaob iseenesest. Kui aga mitte, siis aitab enne sugulist vahekorda võetav indometatsiin.

8. Kuum dušš
Arvatakse, et temperatuurimuutused mõjutavad ka vererõhku, mis omakorda võib põhjustada peavalu. Kuuma duši peavalu kestab harva kauem kui viis minutit. Kuid ka ekstreemne külm, nagu näiteks jäätise kiire söömine, külma joogi joomine või jääauku hüppamine võib tekitada peas teravaid pisteid.

Toomas Toomsoo: Põhjust küll ei teata, kuid valu on tõepoolest seotud temperatuuride erinevusega, sagedamini külmaga, vähem kuumaga.

9. Sigaretid
Hispaania uurijad väidavad, et ka suitsetamine tekitab peavalu. Uuringust selgus, et 59 protsenti küsitletutest tundis, et migreenihoog algas pärast suitsetamist, ja 71 protsenti tajus suitsetamise ajal peavalu hullemana. Sigarettides sisalduv nikotiin ahendab aju veresooni ja vallandab peavalu.

Toomas Toomsoo: See on väga individuaalne ega pruugi kõigil inimestel esineda. Kui suitsetamine provotseerib migreeni, tuleb see lõpetada.

10. Unepuudus
Inglise uurijad tõid peavalu põhjusena välja ka unepuuduse. Üks kuni kolm tundi lühem uneaeg kuni kolme öö jooksul võib tekitada tunni kuni päeva pikkuse peavalu. Unepuudus langetab aju serotoniinitaset (serotoniin on oluline aine unetsüklis), mis omakorda viib peavaluni.
Atlantas tehtud uuring, mis hõlmas 1200 migreenihaiget, viitab, et need, kes magavad öösel kuus tundi, kannatavad tugevamate ja sagedasemate peavalude käes kui need, kes magavad kauem.

Toomas Toomsoo: Siin on küsimus eelkõige une kvaliteedis. Kui on pindmine uni, on ka peavalusid rohkem. Samas tuleb unega seotud peavalude korral mõelda ka uneapnoele ja sellele, kas inimene norskab või mitte. On teada, et norskajatel valutab pea rohkem.

11. Palav ilm
Bostonis asuva Beth Israel Deaconessi meditsiinikeskuse uurijad leidsid, et peavalud sagenesid välistemperatuuri tõustes. Uuringu järgi tõusis terava valusööstu risk 7,5 protsenti iga kasvava 13 kraadiga. Ka selle põhjust nähakse vererõhumuutustes.

Toomas Toomsoo: Ka vedelikukaotus võib siin olla üks põhjus. Vererõhukõikumiste rolli peavalude tekitajana ei peeta eriti suureks.

Allikad: Dailymail, neuroloog Toomas Toomsoo