2. Leia aega sügavamate ja tähendusrikaste jutuajamiste jaoks. Need on sellised jutud, mida naljalt kellegi teise kui oma elukaaslasega ei räägita (ja neil jutuajamistel räägitut ei lobiseta ka teistele edasi). Sellised hetked lähendavad ja loovad tõelise tiimitunde.

3. Loo teise jaoks turvaline õhkkond. Kui sinu partner on kinnisem ega räägi nii palju kui sina, siis ei ole sobilik teda tema loomuse pärast kritiseerida. “Sa ei räägi ju kunagi mitte midagi!” on täiesti sobimatu toon. Selle asemel õpi teda kuulama, sest ka kinnine inimene räägib, mõnikord ka sõnadeta. Kui sinu suhtumine temasse on kriitikavaba ja ta tunnetab, et sa päriselt kuulad teda, siis ajapikku avaneb ka tema, sest ta tunneb, et sinuga on turvaline olla ja sa ei tee talle haiget.

4. Hinda ühtmoodi kulgemist. Kokkusaamise alguses on teise juures kõik uus, iga uus teadmine toob kaasa tugeva emotsiooni. Ajapikku harjud teisega ja mida aeg edasi, seda enam on teine sinu jaoks ettearvatav. Teil tekib mõnus sünkroonsus, sarnased mõtted ja arusaamad. Te kasvate kokku. Seda tasub hinnata ja ka märgata, teisele öelda, et näed, me mõtleme ühtmoodi. “Ma mõtlesin just sama asja!” või “Ma tahtsin just sama öelda!” on head fraasid — teine tunneb kohe ühiselt loksuva laine pikkust.

5. Rutiini ei tohi magama jääda. Mõne aja möödudes muutub suhtlus elukaaslasega kindla mustri sarnaseks ja tugevaid tundeid tekitavad ainult sellest kõrvalekalded. Paljudel paaridel põhjustavad suuri emotsioone ainult tülid ja see pole hea. Et mustrisse uusi mustreid kududa, vanu natuke lahti kloppida ja tunda ka häid emotsioone, tuleks luua uusi kogemusi. Tehke koos midagi, mida te varem pole teinud: leidke näiteks uus sihtkoht, kuhu koos puhkama minna. Võtke ette midagi kodu juures. Siia võiksid kuuluda tegevused, mida teete vaid kahekesi. Teine võimalus on teha koos midagi sellist, millest on keeruline loobuda. Näiteks minge koos ümbermaailmareisile, kui selline võimalus on. Mõni pikem ühine projekt, millega mõlemad nõus on ja mis eeldab pikemaajalist panustamist mõlema poolt, jätab selja taha suhtes tekkima hakanud stagnatsiooni, toob uusi ja värskeid tuuli ning tekitab uutmoodi läheduse. Te avastate teineteist taas.

6. Mõtle korraks, kui suur on sinu lähedusvajadus. Need, kes vajavad palju lähedust, puudutusi jms, töötavad selle saamise nimel korralikult, leides end sageli partneri lähedusest ja kaisust. Need, kes seda nii palju ei vaja, ei poe ka kaissu. Kuid lähedust vajame me kõik. Ka see, kes arvab, et tal pole seda vaja. Kui jääd kangekaelselt oma mugavustsooni, arvates, et sul pole seda vaja, ei kipu partner sulle lähedust ka pakkuma.

7. Kiitke teineteist! Väga paljud tahavad oma elukaaslasega õhtul rääkida selja taha jäänud päevast, jagada nii head kui ka halba, ning saada tagasisidet, halbade kogemuste kohta aga kinnitust, et ei olda läbikukkuja. Mitte keegi ei taha kuulda, et “kuradi lollakas, sa oleks pidanud hoopis teisiti vastama” või “mina küll nii poleks teinud”. Kui midagi öelda ei oska, siis ole parem vait. Kuula lihtsalt, sageli piisab sellest. Ja kui on koht kiitmiseks, kiida! Sul on siin maailmas üks inimene, keda võid põhimõtteliselt pidada oma fännklubi presidendiks. Sinu elukaaslane. Keda sa veel kiidad?

8. Näita oma armastust välja. Paljud mehed (ka naised) näiteks tahavad, et kui nad koju tulevad, siis tuleb elukaaslane neile esikusse vastu, kallistab neid, annab musi, näidates, kui oodatud ta on. Küsib, kuidas päev oli. Õhtul voodis teineteisele kaissu pugemine, teineteise puudutamine. Kui ollakse kodust väljas, käest kinni hoidmine, silma vaatamine, naeratamine, igasugused muud väikesed armastuse demonstreerimise rituaalid, ka ainult teile teada väiksed tobedused on ainult head. Mida rohkem me oma armastust teise vastu välja näitame, seda rohkem tunneme oma suhtes läheduse kohalolu.