Ülemaailmne haiguskoormuse uuring viidi läbi 195 riigis aastatel 1990—2016 ning selle raames uuriti alkoholitarbimise mõju tervisele. Andmeid koguti 15—95-aastastelt inimestelt ja omavahel võrreldi neid, kes ei joonud üldse alkoholi ja kes jõid ühe joogi päevas. Leiti, et 100 000 mittejoojast 914-l kujunes ajapikku vähk või mõni muu tervisehäda. Nii pea, kui inimene jõi ühe dringi päevas, suurenes nende terviseprobleemide risk 0,5% võrra. Vähi tekke risk suurenes hüppeliselt, 7% võrra juba neil, kes jõid kaks drinki päevas, ning 37% võrra neil, kes jõid viis drinki päevas. Prof Sonia Saxena, üks uuringu läbiviijatest tõdes, et enamik inimesi ei piirdugi vaid ühe dringiga päevas ja tarbimiskogused on pahatihti oluliselt suuremad.

Uuringust selguski, et inimesed joovad rohkem kui ühe dringi päevas, näiteks Suurbritannias joob keskmine naine 3 drinki päevas (2016. a andmetel), samast uuringust selgub ka, et suurimad napsitajad on Ukraina naised, kes kulistavad päevas alla üle 4 dringi. Top 10-sse õnneks Eesti naised ei mahu, 10. kohal on Šveitsi naised 2,5 dringiga päevas.

Meeste päevase dringitamise topis on aga näha ka juba Eesti meest, kes joob päevas keskmiselt 6 drinki, isegi hispaanlased, kelle kohta me oleme arvamusel, et nad joovad palju, tarbivad pisut vähem kui Eesti mehed. Esikohal on Rumeenia mehed 8 dringiga ja 10. kohal on ungarlased 5 dringiga.

Need numbrid näitavad selgelt, et kuna inimesed ei tunne sellist mõõdupuud nagu mõõdukas või madala riskiga joomine või mõistlik alkoholitarbimine, siis oleks targem selle tervisekasudest rääkimine lõpetada, sest vähitekke risk tekib juba väga väikese alkoholikoguse tarbimisest.

Allikas: bbc.com/news/health

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid