Rünnaku aeg! Allergiad!

Allergiat esineb sageli lastel, aga mitte ainult. Allergia võib esmakordselt avalduda ka täiskasvanueas. Allergia on immuunsüsteemi vastus, organism reageerib sissetunginud võõrale ainele ehk allergeenile. Allergeenideks võivad olla väga erinevad ained, näiteks toit, õietolm, tolmulestad, lemmikloomad, kemikaalid, mitmesugused materjalid jne.

Kuidas ära tunda?

Sagedasemad allergiatunnused on punetav, ärritunud ja sügelev nahk. Tekkida võib ka lööve, eriti kevadel ja avatud kehaosadel, nagu nägu, kõrvad ja käed. Hingamiselundite puhul avaldub allergia vesise nohuna, nina on kinni või sügeleb. Võib esineda ka hingamisraskusi, eriti öösel. Silmad annavad allergiast märku punetuse, sügeluse ja rohke pisaravooluga.

Kuidas ära hoida?

Eelkõige tuleks toituda tervislikult ja hoiduda allergeenidest. Toit peaks olema naturaalne ja sisaldama võimalikult vähe säilitus-, lõhna- ja värvaineid. Samasuguse tähelepanuga tasub suhtuda pesu- ja nahahooldusvahenditesse. Ruume tuleks sageli koristada ja õhutada. Silmale nähtamatu tolmulest võib põhjustada allergiahaigusi, nagu allergiline nohu, silmapõletik, astma, ning muuta atoopilise dermatiidi ägedamaks. Lestad ei talu kuivust ning seepärast on kasulik hoida õhuniiskus alla 45%. Kindlasti peaks puhastama nende lemmikpaiku, nagu pehme mööbel, madratsid, tekstiilid ja karvased mänguasjad.

Kaitsebarjääride tugevdamine

Tavaliselt tungib allergeen organismi kas limaskesta või naha kaudu. Kui nahk, üks kaitsebarjääridest, on kuiv, muutub see eriti lihtsaks. Kuiva ja sügeleva naha kratsimine teeb olukorra hullemaks, sest sellega kahjustub nahapind veelgi. Seega vajab kuiv nahk erilist hoolitsust. Pesuvahendid tasub valida sellised, mis kuivatavad vähe, väga kuiva naha korral peaks eelistama pesuõlisid. Pärast duši all käimist või vanniskäiku tuleb kindlasti nahka niisutada ja erilist tähelepanu pöörata just nendele piirkondadele, mis on eriti kuivad.

Ka limaskestade järjekindel niisutamine on oluline. See hoiab hingamisteed vabad ja soodustab limaskestade taastumist. Kuiv limaskest on haigustekitajate suhtes vastuvõtlikum ega suuda täita loomulikku kaitsefunktsiooni.

Punetavale, ärritunud ja sügelevale nahale

Nahka rahustavate, taastavate ja niisutavate kreemide-salvide koostisest võib leida mitmesuguseid aineid.

Oomega-3-rasvhapped. Lisatakse sageli pesuvahenditele ja hooldavatele nahatoodetele. Rahustavad ja niisutavad kahjustunud ning väga kuiva nahka.

Lipiidid. Nahk koosneb mitmetest lipiidikihtidest. Lipiide sisaldavad kreemid vähendavad ärritust ja sügelust. Need aitavad taastada naha kaitsevõimet ja vältida niiskuskadu.

Lagritsajuure ekstrakt. Sügelusvastane ja hooldav.

Astelpajuõli. Soodustab nahakudede taastumist ning sarnaselt saialillega leevendab naha ja limaskestade põletikku.

Teekummel. Teekummeliõli sisaldab aineid, mis on põletikuvastased ja antiallergilised. Aitab kaasa kudede taastumisele.

Kolmisruskmeürt. Sobib vannide tegemiseks ülitundlikkusreaktsiooniga nahale.

Taruvaik. Taruvaik tõrjub põletikku, taastab kudesid ja vaigistab valu.

Dekspantenool. Pantenooliga tooted taastavad ja rahustavad nahka. Dekspantenool muundub rakkudes pantoteenhappeks ja toimib B5-vitamiinina, osaledes rakkude ainevahetuses ja olles nii vajalik naha uuenemiseks.

Sügeluse korral võib võtta suukaudseid antihistamiinikume sisaldavaid tablette, mis on mõeldud allergiasümptomite leevendamiseks. Seda ka profülaktiliselt, kui on vaja viibida allergiat tekitavas keskkonnas (nt lemmikloomade lähedal).

Kortikoidsteroide sisaldavate ravimite puhul tuleb meeles pidada, et need sobivad vaid lühiajaliseks raviks ning vältida tuleb kasutamist suurtel nahapindadel.

Allikas: TP 05/2015.