Teismeeas veedetud sajad tunnid kõrvetava päikese all (mind peeti ühel suvel lausa neegriks), sessioonid solaariumis enne tähtsündmusi, nahaarsti juures käimise vältimine – mida rohkem põhjusi nahaarsti poole pöördumiseks oli, seda vähem tahtsin sinna minna. Äkki saab nahakärtsutamise eest peapesu või veel hullem: avastatakse midagi, milles olengi ise süüdi? Alles enne 25. sünnipäeva võtsin südame rindu ja läksin nahakontrolli dr Niine nahakliinikusse. Nagu nende kodulehelt lugeda võib, on kogu keha nahauuring vähim, mida oma “paturegistri” lunastamiseks teha võin.

Õdus miljöö võttis maha pooled hirmudest ja viimsedki hajutas lahke abiarst Elen Vettus. Paljastan naha arstile vaatluseks, õigemini pildistamiseks, sest Elen Vettus salvestab nahamärgid kaameraga ja näitab neid hiljem arvutiekraanilt. Suurendatult näivad sünnimärgid lausa hiiglaslike maakaartidena ja kogenud silm näeb nende võimalike probleeme. “Nende õige nimetus on neevus. Sünnimärgid on inimesel sünnist saati, kuid neevusi tekib juurde kogu elu,” selgitab Elen Vettus. “Vaatame näiteks, et neevus poleks teistest tunduvalt tumedam, ebakorrapärase kujuga ega eelmise uuringuga võrreldes muutunud.” Lihtne ja kiire! “Seega võiksid inimesed igal aastal kontrollis käia.”

Neevused eemaldada vaid kirurgiliselt!

Põhjusi, miks end nahaarstile näidata, on eestlastel palju. Vettus toob näiteks UV-kiirgusdooside järsu vaheldumise ehk talvise aja lühirännakud lõõskava päikese alla või solaariumisse, mis on ohtlikum kui igapäevane ühtlane kiirgusdoos. Lisaks on riskiteguriks eestlaste loomulik hele nahk, mis päikese käes kergesti ära põleb. Oma rolli mängib geneetika ja lapsepõlves saadud päikesepõletused. Kui loed kehal kokku üle 50 neevuse, asetab seegi su riskigruppi. Pärin, kas olen siis samuti riskigrupis, sest üle 50 sünnimärgi on mul kindlasti. “Nii on kirjanduses öeldud. Seega tuleks kindlasti kord aastas kontrollis käia,” selgitab abiarst.

Kui ühes kliinikus järjepidevalt kontrollida, saab sünnimärkide pilte omavahel võrrelda, et märgata muutusi varakult. “Inimesi häirivad sünnimärgid, mis on nahapinnast kõrgemad ja jäävad pidevalt ette, kuid meie vaatame teistsuguseid neevusi, mis on hoopis ohtlikumad,” räägib Vettus. Mullegi valmistab kõige rohkem muret otse rinnahoidja tugikaare alla jääv neevus, mis saab pidevalt hõõruda. Abiarst vaatab seda suurelt ekraanilt. “Siin on näha punased triibud –veresooned. See on hõõrdumiskohal asetsevale neevusele iseloomulik ja sellega pole mingit probleemi.”

Elen Vettus soovitab jälgida ka taldu ja peopesi, kus neevusi ei tohiks leiduda. Ehmatan, sest meenub, et mu talla all just üks pruun plekike ongi. Vettus palub selle ette näidata ja teeb taas klõpsu. Kiire pilk ekraanile ja selgub, et ka see neevus on igati eeskujulik ja tuleks üle vaadata aasta pärast.

Vettus toonitab, et kui on soov lasta sünnimärke eemaldada, siis tuleks seda teha kirurgiliselt skalpelliga. “Laseriga ei tohi sünnimärke eemaldada! Nii kõrvetatakse naharakud ära ja seejärel pole neevust võimalik uuringutele saata, et selgitada, kas seal oli pahaloomulisi rakke või mitte.” Sünnimärke eemaldatakse kohaliku tuimastusega, süst on natuke ebamugav, kuid edasi ei tunne patsient midagi.

Meenutan oma sõbrannat, kes oma suuri sünnimärke uhkusega kannab, kuid esimeste kiirte lähenedes katab need raske kreemikihiga. “Sellest pole kasu,” naeratab Vettus. “Risk ei peitu sünnimärgis, vaid terves nahas. Melanoom võib tekkida limaskestadale, talla alla, silma – mis tavaliselt päikest ei saa. Kogu nahka tuleks päikese eest kaitsta.”

Suur osa melanoomidest on juba nahale ilmudes melanoomid, mistõttu tasub tekkivatele märkidele tähelepanu pöörata. “Raseduse ajal tekib hormoonide tõttu neevusi juurde, seega ei tasu kohe muretsema hakata, kui mõni täpp juures on. Ohumärk on pigem sünnimärgi kasvamine lühikese aja jooksul.” Ka neevuse sügelus ja veritsus võiksid panna häirekellad tööle.

Päike ja nahavähk

Päevitamine on endiselt kõikide nahaarstide mure ja Elen Vettus loodab, et peatselt läheb läbi nende kliiniku algatatud eelnõu, et solaariumid keelustataks alaealistele, paljudes riikides on see juba praegu seaduses kirjas. Abiarst purustab ka noorte põhjendused, miks nad solaariumis käivad. “Sealt ei saa D-vitamiini ja see ei ravi aknet!” Paraku on pruun jume noorte seas endiselt populaarne ja nahaarstidel tuleb aina rohkem diagnoosida pahaloomulisi kasvajaid.

“Melanoom on noorte elustiilihaigus. Saada selline diagnoos 20ndates on väga raske. Tihti võib kuulda lauset, et oleks ma vaid teadnud, et solaarium on nii ohtlik!” Tervena püsimiseks peab vältima intensiivset UV-kiirgust kella 10–15, katta end riietega, kasutada kreeme päikesekaitsefaktoriga vähemalt 30–50, millel oleks nii UVA- kui ka UVB-kaitse. Vali kreem, mis ei imendu, on valmistatud tsingi baasil ja jätab kehale valge kihi.

Aga ikkagi tahaks ju suvel pruuniks saada! “Iga inimese otsus on, kas olla pruun või olla terve. Kõik ei saa küll melanoomi, aga koleda naha küll, sest UV-kiirgus soodustab vananemist, pigmendilaikude teket ja kortse. Valge naha toon on kõige tervislikum ja see on ilus!”

Sünnimärk ja trauma

Elen Vettus lükkab ümber müüdi, justkui võiks neevuse vigastamine tekitada vähki. Neevusesse tuleb suhtuda kui tavalisse nahapinda. Vigastada saanud neevus paraneb paari nädalaga. Kui paranemist ei toimu või kui neevus veritseb ka siis, kui pole olnud traumat, on vaja kohe arsti poole pöörduda. Juhul kui pärast traumat selgub, et tegu on vähiga, oli probleem tekkinud juba enne vigastust.

ABCDE-reegel neevuste jälgimiseks:

A – sümmeetria. Jaota neevus mõtteliselt neljaks ja jälgi, et need neli osa oleksid samasugused.
B – korrapärased ääred. Neevus ei tohiks olla sakilise, narmendava äärega.
C – värv. Neevus peaks olema ühtlast värvi, teiste neevustega samas toonis, mitte väga tume.
D – diameeter. Üle 5 mm diameetriga neevus on ohumärk. Samas võib melanoom olla ka väiksem kui 5 mm, normaalsed neevused aga ka läbimõõduga üle 5 mm.
E – muutused. Ohtlik on, kui neevus kasvab, kõrgeneb ja muutub kiiresti lühikese ajaga. 

Soovitus!

Septembrist maini võta kalamaksaõli – see on tervislik D-vitamiini allikas päikesevaesel ajal.

Revo Jõgisalu pärand

Mõni aasta tagasi rääkis Toe Tagi räppar Revo Jõgisalu meedias oma võitlusest melanoomiga. Tunamullu vandus mees agressiivsele haigusele alla, kuid tema lugu püsib paljudel meeles. “Pärast tema juhtumit on hakatud rohkem sünnimärke kontrollima,” sõnab nahakliiniku abiarst Elen Vettus. “Revo tegi julge ja vajaliku sammu, rääkides oma haigusest meedias. Eesti mehed ei pöördu meelsasti arsti poole, nüüd on nad hakanud rohkem oma tervise pärast muretsema ja tänu Revole on mitmed inimesed jõudnud varakult arsti juurde. Tema loost oli teistele kasu.” See aitas paljudel eestlastel mõista, et melanoom pole kauge ja võõraid inimesi puudutav probleem, vaid juhtub siinsamas ja reaalse inimesega. Kuna meestel esineb melanoomi rohkem ja nad jõuavad arsti juurde pigem selle hilisemas staadiumis, on ka nende suremus suurem. 

Pea meeles!

Sünnimärk – pigmendirakkude kogum, mis on inimese nahal sünnist saati.
Neevus – elu jooksul lisanduvad pigmendirakkude kogumid.
Melanoom – melaniini tootvatest rakkudest tekkinud pahaloomuline kasvaja. Melanoome on kõigist nahavähiliikidest küll vaid umbes kahekümnendik, kuid 75% kõigist nahavähi tagajärjel lõppenud inimeludest on seotud just melanoomiga. Võrreldes aastaga 1935 esineb melanoomi praegu peaaegu 18 korda rohkem!

Hormoonid ja melanoom

Melanoom on seotud hormoonidega: melanoomiriski suurendab sünnituse edasilükkamine ning mehed põevad pahaloomulisi nahahaigusi naistest sagedamini.

Katrin Sak, PhD bioorgaanilises keemias, Dip. Nut. Med. toitumisonkoloogias

Liialdamine päevitamisega ja solaariumiskäigud on küll melanoomide arengu olulised riskitegurid, kuid nende esinemissagedus ja haiguse kulg olenevad ka inimese soost. Oleme harjunud mõttega, et hormoonid mõjutavad kasvajate arengut rinna-, emaka- ja munasarjakoes ning eesnäärmes, kuid kokkupuuted organismisiseste ja -väliste hormoonidega mõjutavad kasvajate teket ja kulgu ka mujal kehas, näiteks kopsu-, soole- ja maksakoes, ning avaldavad meestele ja naistele erisuguseid toimeid. Ka nahakoes mängivad suguhormoonid kindlat rolli.

Naissuguhormoonide ehk östrogeenide toime melanoomi tekkes ja arengus on teada, aga nende täpsem funktsioon ja mehhanism on veel üsna ebaselged.

Meestel esineb pahaloomulisi nahahaigusi sagedamini kui naistel ning soolised erinevused mõjutavad ka haiguse prognoosi. Melanoomi tekke tõenäosus on meestel 1,72% (ehk 1/58) ning naistel 1,22% (ehk 1/82). Vanusegrupis 60–79 eluaastat areneb see haigus meestel kaks korda tõenäolisemalt kui naistel. Kõrgenev vanus ja kuulumine meessoo hulka on ka paksemate kasvajate (üle 2 mm) ohuteguriks. Meestel kipub melanoom tekkima kehatüve piirkonnas ning neil tõdetakse sagedamini ka haiguse kiiremat arengut, eriti üle 70aastastel. Melanoomi diagnoosijärgne suremus on meestel umbes kaks korda suurem kui naistel. Enne puberteediiga avaldub melanoom harva.

Meestel on nahaaluses koes rohkem nii veresooni kui ka naha pigmenti melaniini. Sellised erinevused kujunevad välja puberteedieas ja suurenevad vanusega, mistõttu võivad siin määravaks osutuda just hormonaalsed mõjurid. Nii kogevad mehed päevitamise järel enamasti intensiivsemat ja kauem püsivat naha pigmentatsiooni kui naised, nad on altimad ka UV-kiirguse ja psühholoogilise stressi tekitatud immuunvastuse mahasurumisele nahas. Seega peaksid mehed kokkupuutel intensiivse päikesekiirgusega olema eriliselt valvsad ning kaitsma end riietuse, peakatte ja päikeseprillidega.

Naistel jõuab melanoomide esinemisarvukus haripunkti nii lapse kandmise ajal kui ka menopausi järel. Lapseootusega kaasnevad hormonaalsed muutused mõjutavad melanoomi arengut ja rasedusaegsed melanoomi diagnoosid võivad viidata ka mõnevõrra kehvemale prognoosile. Kuigi lapsekandmisega seotud muutused suguhormoonide tasemes võivad sünnimärkide suurust ja tumedust mõjutada, tuleb muutusi tähelepanelikult jälgida ja kahtluse ilmnemisel kohe arsti poole pöörduda. Eriti tähelepanelik on vaja olla siis, kui lapseootel naisel on kahtlasi sünnimärke mitu.

Ka melanoomi ja rinnavähi riskitegurites on sarnasusi. Nii paljulapselisust kui ka esimese lapse ilmaletoomist nooremas eas loetakse kaitsvaks faktoriks mõlema pahaloomulise kasvaja puhul. Esmaraseduse edasilükkamine 30. eluaastale lisab melanoomiriskile umbes 10% võrreldes lapseootusega 20aastaselt (või varem). Kahe lapsega emal on melanoomi tekkerisk umbes 15% väiksem kui lastetul naisel. Samas on varasema rinnavähidiagnoosiga naisel suurem melanoomioht ning vastupidi, melanoomidiagnoosiga naisel on rinnavähi tekkerisk võrreldes terve naisega mõnevõrra suurem.

Senised teadmised organismiväliste hormoonide (sh suukaudsed rasestumisvastased vahendid, hormoonasendusteraapia ja viljastumist soodustavad ravimid) rolli kohta melanoomi tekkes ja arengus on veel vastuolulised ja ebaselged. Esialgsed uurimused viitasid suurenenud riskile, viimased uuringud lubavad siiski arvata, et organismivälised hormoonid melanoomiohtu olulisel määral ei mõjuta. Arvatavasti võivad kokkupuuted kehaväliste hormoonidega varajases lapsepõlves ja puberteedieas avaldada melanoomi tekkele suuremat rolli kui menopausijärgne hormoonasendusravi. Kuniks seosed pole lõplikult selged, tasub säilitada ettevaatus, eriti kui kuulutakse riskirühma.

Melanoomirakkude käitumise sõltuvus hormonaalsetest näitajatest võib tulevikus avada uusi võimalusi nii ennetuses kui ka ravis.

Allikas: TP 05/2013.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid