Esmalt tee enesele väike terviseanalüüs. Hinda oma tervise seisukorda ja igapäevast eluviisi – kas need toetavad sinu terve ja tugev olemist? Ehk on sind kurnanud hiljuti mõned viirushaigused? Oled pidanud dieeti? Ehkki päike sinu nahale ligi ei pääse, oled unustanud ka D-vitamiini tarbida? Kas liigutad ennast regulaarselt või liigutab sind kõige enam sinu auto? Nii leiad üles oma eluviiside nõrgad küljed ning saad asuda oma heaolu parandamise juurde.

Kevadväsimusega toimetulemise kuus nõuannet:

Võta D-vitamiini

D-vitamiinipuudusega on seotud väga mitmed terviseprobleemid, kindlasti ka väsimus, uimasus. Eesti kliimas ei saa inimene mingil juhul päikesest aastaringselt piisavalt D-vitamiini kätte, isegi mitte suvel, kui tegemist on tubase eluviisiga inimesega. Sellepärast tuleks inimesel, kes mõistlikul määral õues viibib, tarbida D-vitamiini kõigil kuudel, mille nimes sisaldub r-täht, ehk septembrist aprillini.

Ära unusta ka C-vitamiini

Vitamiinipuudus on üleüldse suur stressi- ja väsimuseallikas. Hea oleks süüa vitamiinirikast toitu – 5 peotäit puu- ja köögivilja päevas. Eriti kasulikud on tsitruselised, kiivid, hapukapsas, mustsõstrad (ka külmutatud), paprika. Aitavad nii C-vitamiinipreparaadid kui ka teised vitamiinid, B1-vitamiin, Q-10,  letsitiinid, rauapreparaadid jne. Sobiva vitamiinikompleksi aitab sinu eluviisi silmas pidades sulle välja valida apteeker või perearst.

Maga piisavalt

Kõige parim kosutus on uni. Mistahes vitamiinikuuridest sõltumata ei suuda su keha ennast taastada, kui ta ei saa piisavalt puhata. Mine täna tund aega varem magama!

Joo vett

Suurem osa inimestest ei joo piisavalt vett. Vee asemel tarbitakse sageli kohvi, millel on aga sootuks kehast vett väljutav toime. Ka suures koguses kohvi kurnab keha. Joo päevas 1,5 – 2 l vett ehk 6 – 8 klaasi päevas. Sinu keha ja eriti aju hakkavad palju paremini tööle ning kaovad ka isud, sest veepuudus ilmutab end sageli hoopis näljatunde ja näksimisvajadusena.

Liiguta ennast

Sea sisse teatav regulaarsus. Tee trenni või tee tempokõndi. Neil päevadel, mil sa trenni teha ei jõua või ei saa, tee pikemaid kõnniringe. Kõnni ja jookse treppidest kui vähegi võimalik. Tee hommikuti (hommikuti on alati lihtsam) kõhu- ja seljalihaseharjutusi, planki, kätekõverdusi. Kui sa pole ammu trenni teinud, võid esialgu ehmatada, et oled nõrk, kuid järjepidevalt pisut pingutades tunned peagi, kuidas muutud tugevamaks ja vastupidavamaks.

Ära pea dieeti.

Ära vaeva oma keha veel lisaks toitainete äravõtmisega. Sa tead niikuinii, kuidas õigesti toituda – hommikul valgud ja täisteraviljad, lõunaks-õhtuks salat-liha-kala-pähklid-valgud jms. Ainult lisatud suhkur, sai ja makaron jäta välja. Suhkrud saad kätte puuviljadest, mida nüüd oma tervise nimel ju niigi rohkem sööd!