Suhkurtõbi hiilib vaikselt ringi

“Diabeet on salakaval haigus ja hiilib tasahilju,” ütleb diabeedikeskuse kaalukabinetis töötav endokrinoloog Marju Past. Tema sõnul on Eestis arvatavalt 60 000 suhkurtõbist, sest palju on ka avastamata juhtumeid.

Diabeet ehk rahvakeeli suhkruhaigus on tingitud insuliini vähesusest, selle toime nõrgenemisest või neist mõlemast. Haiguse peamised nähud on suurenenud uriinieritus, janu, kehakaalu langus, korduvad põletikud ja väsimus. Varjatud või kergete vormide korral võivad haiguse tunnused puududa, kuid haigus on olemas ja vajab ravi. Seepärast tuleks veresuhkru taset aeg-ajalt kontrollida.
Suhkurtõvel on kaks peamist tüüpi: insuliinsõltuv ja -sõltumatu. Insuliinsõltuv suhkruhaigus tekib enamasti lastel või noorematel inimestel. Sel puhul on häda insuliini puudumises või vähesuses ja haiged vajavad püsivat insuliinravi. Esmased tunnused on uriini hulga suurenemine, janu, söögiisu tõus ja samal ajal kehakaalu langus. Diagnoosi hilinemisel võivad tekkida isutus, iiveldus, oksendamine, üldine nõrkus ning isegi teadvusehäired.
Haigust ei saa vältida, seda pole võimalik ennetada suhkrust ega maiustustest loobumisega. "Küll on aga võimalik avastada tõbi eriliste antikehauuringutega enne haiguse puhkemist. Põhjusi otsitakse ka keskkonna kahjulikest mõjudest, kuid kindlaid tegureid pole veel leitud," selgitab Marju Past.

Vanemaealiste diabeet
Suhkurtõve teine tüüp ehk insuliinsõltumatu diabeet on põhiliselt vanemaealiste ja tüsedate haigus. Haigust esineb sagedamini naistel. Teist tüüpi suhkurtõve põdejate organism eritab küll insuliini, kuid selle toime on häiritud liigse kehakaalu tõttu. Toiduvalik, kehakaalu vähendamine ja tablettravi võimaldavad hoida veresuhkrut õigel tasemel, kuid vahel peavad haiged kasutama ka insuliini.
Tegemist ongi levinuima suhkurtõve liigiga, mida esineb umbes neljal juhul viiest. "Insuliinsõltumatu diabeet on tugevalt pärilik ja seda esineb suguvõsade kaupa," nendib doktor. Kui üks vanemaist põeb diabeeti, siis võivad 40protsendilise tõenäosusega haigestuda ka nende lapsed. Risk on 70 protsenti, kui diabeet on mõlemal vanemal.
Seda tüüpi haiguse puhul on oluline roll igapäevasel käitumisel ja toitumisel. Ülekaalulisust soodustab teatavasti eelkõige istuv eluviis. Kuid on ka teisi tegureid. Näiteks vähene füüsiline töökoormus, mis on sageli seotud vaimset pinget nõudvate ametitega. Või eelistatakse jalgsi liikumise asemel sõita autoga. Rasvumist soodustab ka toiduvaliku laienemine. "Just neil põhjustel väheneb insuliinitundlikkus ja diabeedil avaneb võimalus välja lüüa," toob Marju Past välja suhkurtõve peamised põhjused.
Lisaks soodustavad diabeeti liigne alkoholitarbimine, suitsetamine, stress ja vananemine. "Kuid insuliinsõltumatut diabeeti kohtab aina nooremate hulgas. Haigeks ei jää ainult keskealised, vaid ka noored inimesed, noorukid ja koguni lapsed," selgitab Eesti üks tuntumaid endokrinolooge. "Siin on loogika sarnane: stressi, vähese füüsilise koormuse ja kiirtoidu tõttu tõuseb haigestumiste hulk ning pikeneb haigeolekuaeg. See on koormaks haigele endale - nii vaimselt kui ka materiaalselt - ja nõuab lisakulutusi sotsiaalsüsteemilt."
Insuliinsõltumatu diabeedi puhul on olulisim riskitegur pärilikkus. Samuti aitab haiguse tekkele kaasa ülekaalulisus: ennekõike just vöökoha rasvumine. Riski tähendab ka ainevahetussündroom, mille tunnused on vererasvade normist kõrgem tase, kõrgenenud vererõhk või krooniline ainevahetushaigus podagra. Suhkurtõve riskitegur võib olla ka rasedusaegne diabeet.
Kuigi diabeeti ei saa täielikult välja ravida, on Marju Pasti sõnul võimalik hoida veresuhkrut normis ning vältida haigusnähte. Seejuures ei peaks diabeetiku või tõve riskiteguritega inimese toiduvalikus olema midagi erilist, piisab vaid igapäevasest tervislikust toidust, mis on hea tervise tagamiseks tähtis igaühele.

Tervislik toidulaud
Toitainete jaotus peaks päevase energiavajaduse rahuldamiseks olema järgmine:

• 50-55 protsenti süsivesikuid (soovitavalt kasutada kiudainerikkaid süsivesikuid), mida saab näiteks kaerahelvestest, köögiviljadest, täisteraleivast ja putrudest;
• 15-20 protsenti valku, mida sisaldavad näiteks piim, liha, munad ja kala;
• 30-35 protsenti rasvu, millest küllastunud ehk tahkeid rasvu on kolmandik (neid võib leida rasvases lihas, hapukoores, kookides ja tortides) ning küllastamata ehk pehmeid rasvu kaks kolmandikku (neid sisaldavad näiteks taimeõlid, majonees, margariin ja pähklid).