Näib olevat tõsi, sest tervelt 51% üle 45aastastest hindab oma seksuaalelu vägagi rahuldustpakkuvaks. Täiesti rahulolematud on vaid 23% meestest ja 13% naistest. Ekspertide hinnangul tunnevad inimesed suuremat rahulolu tänu keskeaga saabunud enesekindlusele ja sellele, et teatakse paremini oma vajadusi ja ootusi. Samuti on aastatega suhe küpsenud, intiimsus ja vastastikune usaldus kasvanud.

Seksisoovi vähendab nii östrogeeni- kui ka progesteroonitaseme langus.

2. Kas seksivajadus samal ajal siiski väheneb?

Inimese vananedes tema seksivajadus tõesti väheneb, naistel kaks-kolm korda suurema tõenäosusega kui meestel. Süüdistada tasub langenud hormoonitaset, kroonilisi terviseprobleeme, suhtemuresid või aegunud ettekujutust, et vanematel inimestel “ei sobi seksida”.

Iha vähenemine küpsemas eas on normaalne, ent kui see toimub silmatorkavalt järsult, siis tasuks arstiga konsulteerida.

3. Kas vanemana kulub seksuaalse erutuse tekkimiseks rohkem aega?

Tõsi, hoovõtt on aeglasem, aga see ei tähenda, et peaksid end mängust välja arvama. Naistele on abiks libestid, hormoonkreemid ja täiesti keemiavaba võimalusena tupe-kuulid. Mehi toetavad erektsiooni-rohud.

4. Kas arsti poole pöördumine võib seksuaalelu parandada?

Tervelt 64% vanematest inimestest, kes kasutavad arsti soovitatud ravimeid või hormoonpreparaate, on tulemustega rahul. Veelgi enam, pool ravi saanutest kiitsid, et meditsiiniline abi ja seksielu elavnemine mõjus hästi nende paarisuhtele.

Tõsi, hoovõtt on aeglasem, aga see ei tähenda, et peaksid end mängust välja arvama.

5. Kas keskealistel meestel on suurem oht südamerabandus saada?

Tegelikult võib sage seksimine hoopis vähendada südameataki ohtu, kuigi tõsi, mõnel istuva eluviisiga, kuid tihti vahekorras oleval mehel võib südamerabanduse risk ka mõnevõrra suureneda.

6. Kas enamikul meestest on elu jooksul erektsiooni-probleeme?

Erektsioonihäired on üllatavalt tavalised. Pea 75% meestest on enne 70. eluaastat erektsiooniprobleeme kogenud. Kindlasti tasub konsulteerida ka südamearstiga, sest tegemist võib olla hoopis märgu-andega algavast südame-veresoonkonnahaigusest. Samuti võib põhjuseks olla mõni meditsiiniline probleem, nagu diabeet või ravimite kõrvalmõju.

7. Missugused ravimid võivad põhjustada erektsioonihäireid?

Erektsioonihäireid võivad põhjustada antidepressandid, antihistamiinikumid, vererõhuravimid. Samuti on vahel süüdlased valuvaigistid, antipsühhootikumid, kemoteraapia ravimid, alkohol ja kanep ning isegi mõned käsimüügist saadavad kõrvetisterohud.

8. Kas naiste seksisoov väheneb pärast menopausi?

Vastab tõele. Põhjuseks on alanev hormoonide tase. Seksisoovi vähendab nii östrogeeni- kui ka progesteroonitaseme langus. Lisaks võivad seksituju ära võtta tupekuivus ja sellest tingitud vahekorra valulikkus, vähenenud erutuvus ning nõrgemad orgasmid. Ent sellised probleemid ei esine kõigil naistel ja nende vastu leidub häid lahendusi. Samuti alaneb vananemise käigus naise organismis testosteroonitase, mis siiski ei ole otseselt seotud menopausiga. Teadlased pole kindlad testosterooni vähenemise mõjus, aga sel võib olla seos seksuaalse iha nõrgenemisega.

9. Kas vanemad mehed on naistest seksuaalselt toimekamad?

See on tõsi. Peamine põhjus pole aga füsioloogiline, vaid sotsiaalne. Meestel on vanemas eas enamasti partner, erinevalt naistest, kes elavad üldjuhul meestest kauem. Uusi suhteid luues eelistavad naised endaealisi, sellal kui meestel on tihti noorem kaaslane. Kinsey instituudi andmetel püsib tervelt 35% seeniormeestest seksuaalselt toimekatena. Ka meestel väheneb vananedes testosteroonitase. Kui see langeb aga liiga palju, kaasneb seksihuvi vähenemise ja erektsiooniprobleemidega ka pidev väsimustunne, isegi depressioon. Sellisel juhul tasub kaaluda hormoon-asendusravi.

10. Kas seksimisest on tervisele kasu?
Seks vähendab stressi, alandab vererõhku ja on enamikule inimstele tervislik kehakultuuri vorm. uuringud näitavad, et seksimineaitab kaasa rasvapõletusele, elavdab ainevahetust, tugevdab südant, luid ja lihaseid ning virgutab immuunsüsteemi. Samuti on leidnud tõestust, et seks parandab elukvaliteeti ning kingib pikema ja tervema elu.