VIDEO | Kas tead, kui kiirelt su süda tuksub? Kardioloog selgitab, kuidas õigesti pulssi mõõta

1. märtsil tähistatakse pulsipäeva, mille eesmärk on juhtida tähelepanu südame tervisele ja teadlikkusele oma pulsi sagedusest. Pulss peegeldab otseselt südame tööd ja üldist tervislikku seisundit, mistõttu on oluline osata seda õigesti mõõta.

Miks on oluline pulssi jälgida?

„Südant võib võrrelda lakkamatult töötava mootoriga, mille ülesandeks on pumbata verd eluks vajalikesse organitesse. Mõnikord see tähtis mootor jukerdab ning võib tekkida rütmihäire. Mure südame löögisageduse või -rütmiga on üks levinuimaid põhjuseid, miks patsiendid arsti vastuvõtule pöörduvad,“ sõnab Eesti Kardioloogide Seltsi rütmihäirete töögrupi juht ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla Südamekeskuse rütmihäirete arst dr. Priit Kampus.

Pulss ehk südame löögisagedus näitab, mitu korda süda minutis kokku tõmbub. Täiskasvanutel on normaalne puhkeoleku pulss tavaliselt 60–100 lööki minutis, kuid sportlastel võib see olla madalam. Pulsi jälgimine aitab saada ülevaadet nii südame tervisest kui ka üldisest heaolust.

Kardioloogide sõnul võib pulsi jälgimine aidata:

• Avastada südamerütmihäireid varakult. Kui pulss on ebaregulaarne, võib see viidata rütmihäiretele, mis vajavad arstlikku kontrolli.

• Mõista, kas treeningkoormus on sobiv. Pulsi jälgimine aitab sportlastel ja harrastajatel hinnata oma koormust ja vältida ületreenimist.

• Märgata stressi või terviseprobleeme. Liiga kiire või aeglane pulss võib viidata stressile, infektsioonidele, vedelikupuudusele või muudele terviseprobleemidele.

Kuidas pulssi õigesti mõõta?

Kardioloog soovitab pulssi mõõta järgmiselt:

1. Leia pulss. Kõige lihtsam on seda teha randmelt või kaelalt.

2. Kasuta kahte sõrme. Aseta nimetissõrm ja keskmine sõrm arterile – ära kasuta pöialt, kuna selles on tunda omaenda pulssi.

3. Loe lööke 15 sekundi jooksul. Korruta saadud arv neljaga, et saada löökide arv minutis.

Vaata videost kardioloogi Henri Kaljumäe täpsemaid juhiseid ja praktilisi näpunäiteid, kuidas seda õigesti teha.

Millal peaks pöörduma arsti poole?

Kui pulss on pidevalt liiga madal (alla 50 löögi minutis) või kõrge (üle 100 löögi minutis) puhkeolekus, võib see viidata terviseprobleemidele. Samuti tuleks arstiga konsulteerida, kui pulss on ebaregulaarne või kaasnevad muud sümptomid, näiteks peapööritus, hingamisraskused või pidev väsimus. Esmalt oleks mõistlik küsida nõu oma perearstilt, kes teeb elektrokardiogrammi (EKG) ning vajadusel lisauuringuid (ehhokardiograafia ehk südame ultraheli, Holter-monitooring ehk 24h rütmijälgimine). Healoomulised ja harvaesinevad rütmihäired mööduvad sageli iseeneslikult, kuid on ka eluohtlikke rütmihäireid, mis vajavad arstlikku sekkumist. Rütmihäireid on väga erinevaid ja ravi sõltub konkreetsest rütmihäirest.

Kuidas rütmihäireid ennetada?

Elustiilil on oluline roll. Rütmihäirete tekkepõhjused võivad olla erinevad, kuid olulisemad riskifaktorid on näiteks vanus, kõrge vererõhk, pärilikud ja kaasasündinud südamehaigused, südame isheemiatõbi, kilpnäärmehaigused, stress, suitsetamine, liigne alkoholi tarvitamine ja ülekaalulisus. Paljud nendest riskidest on otseselt seotud elustiiliga ehk igaüks ise saab ennetada südamehaigusi ja rütmihäireid järgides lihtsaid põhitõdesid.

• Toituda tervislikult ja mitmekülgselt. Toidus tuleks vältida liigset rasva, eriti loomset ja transrasva. Soovitatav on tarbida rohkelt puu- ja köögivilju ning süüa mõned korrad nädalas rasvast kala.

• Vähendada alkoholi tarvitamist. Täiskasvanud naistel ei ole soovitatav tarvitada päevas alkoholi üle 1–2 ühiku ning meestel üle 2–3 ühiku (1 ühik = pokaal veini (12 cl) või 250 ml 4% õlut). Seejuures tuleks jälgida, et nädalas oleks vähemalt kolm järjestikust alkoholivaba päeva.

• Loobuda suitsetamisest. Suitsetajal on 2–4 korda suurem risk haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse kui mittesuitsetajal.

• Liikuda regulaarselt. Vähemalt 30 minutit füüsilist aktiivsust päevas on juba tubli samm tugevama tervise poole!

• Hoida oma vaimset tervist. Vältige üleliigset stressi, samuti on abi stressi maandavate tegevustega tegelemisest.

• Kontrollida regulaarselt oma tervist. Kontrollige regulaarselt oma vererõhku ja kolesteroolitaset ning hoidke need kontrolli all

Südame tervis on eluliselt tähtis – hoia oma pulsil silm peal, vajadusel konsulteeri arstiga ja tee elustiilis vajalikke muudatusi!

Teavituskampaania korraldajad: Eesti Kardioloogide Selts ja Ravimitootjate Liit