KUULA | „Jagatud ruum“: kui inimene ei soovi seksuaalvahekorda, siis kas tema ülesanne on karjuda võimalikult valjusti „Ei“?
(3)„Jagatud ruumi“ kolmandas episoodis käsitleme nõusolekuseadust. Räägime nii seadusandlusest kui laiemast mõtteviisist, mis paneb seksuaalsuhetest rääkides keskmesse inimese tahte.
Kui inimene ei soovi seksuaalvahekorda, siis kas tema ülesanne on karjuda võimalikult valjusti „Ei“? Või peab hoopis seksi algataja veenduma, et teine osapool seda samuti soovib? Lihtsustatult tähendab arutelu nõusolekuseaduse üle küsimust, kummast me lähtume.
Taskuhäälingu saates küsime, mida nõusolekuseadus tähendab ja milliseid muudatusi see tuua võib – seda nii kohtute töös kui ka suhtumises ohvritesse ja vägivallatsejatesse. Ja milline võiks olla ideaalis positiivne laiem ühiskondlik muutus?
Nõusolekuseaduse mõtestamiseks on „Jagatud ruum“ kutsunud abiks mitmed eksperdid. Naistearst Kai Part kirjeldab seksuaalvägivalla spektrit, mille ühes otsas on ahistavad kommentaarid ning teises kõige räigemad kuriteod, sealhulgas sõjaaegsed vägistamised.
Feministeeriumi huvikaitse ekspert Elise Rohtmets räägib nõusolekuseaduse erinevatest tahkudest, sealhulgas mitmekülgse eelneva koostöö ja arutelude vajalikkusest.
Tartu ringkonnakohtu kohtunik Mario Truu aitab mõtestada, kuidas võiks nõusolekuseadus muuta karistusseadustikku ning mis on peamised keerukused menetlustes.
Lisaks astume läbi Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori Egert Belitševi juurest ja uurime Tartu Ülikooli meediauuringute kaasprofessor Maria Murumaa-Mengelilt, kuidas suhtub tema nõusolekuseadusesse. Toome teieni ka mõned hetked President Kaljulaidi Fondi nõusolekuseaduse foorumi aruteludelt, kus prokurör Toomas Liiva ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi esimees Saale Laos mõtisklesid seaduse praktiliste mõjude üle.
Seekordne saade on esimene kolmest episoodist, kus keskendume seksuaalvägivallale. Järgmises osas räägime seksuaalharidusest koolides. Seejärel uurime, kuidas mõjutab seksuaalvägivald inimese psühholoogiat ning räägime lähemalt seksuaalvägivalla kriisiabikeskustest ehk SAKidest.
Autorid ja toimetajad: Liis Allmäe, Keiu Virro
Helirežissöör: Paul Oja
Saate ajakoodid:
00:25 Stseen Noorsooteari lavastusest „Teises toas“, loevad Laura Nõlvak ja Risto Vaidla.
05:32 Sissejuhatus: nõusolekuseadus ja viide järgmistele osadele (seksuaalharidus; seksuaalse vägivalla psühholoogiline mõju ning seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste töö tutvustamine).
06:55 Tartu Ülikooli meediauuringute kaasprofessor Maria-Murumaa Mengel: miks me vajame nõusolekuseaduse jah-mudelit?
08:50 Feministeeriumi huvikaitsja Elise Rohtmets sellest, mis on nõusolekuseadus.
10:28 Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Mario Truu: kuidas käsitletakse vägistamist karistusseaduse.s
12:49 Naistearst Kai Part: seksuaalvägivalla lai skaala.
16:18 Hetked President Kaljulaidi Fondi nõusolekuseaduse foorumilt: vestlevad president Kersti Kaljulaid ja endine prokurör Toomas Liiva.
19:15 Politsei- ja Piirivalve peadirektor Egert Belitšev: Eesti õigussüsteem põhineb suures osas jah-mudelitel.
20:51 Hetked President Kaljulaidi Fondi nõusolekuseaduse foorumilt: Riigikohtu kriminaalkolleegiumi esimees Saale Laos raskustest tõendamisel.
23:50 Süütuse presumptsioonist.
29:37 „Jaa“ ütlemise erinevad moodused.
34:25 Istanbuli konventsioon ja GREVIO ettekirjutused Eestile.
37:17 Kommunikatsiooni osa nõusolekuseaduse vastuvõtmisel.
40:59 Taani nõusolekuseaduse näide.
41:41 Mario Truu: kannatanu meelerahu ei võrdu õigusrahuga.
43:03 Millise signaali saadavad muutused karistusseaduses ühiskonnale.
43:34 Väljajuhatus.
44:13 P.S. Egert Belitšev ja Mario Truu.
