Üleskutse: Tee oktoobris laupäevad nutivabaks ja liigu looduses vaimse tervise heaks

Liikumisharrastuse Kompetentsikeskus ja Riigimetsa Majandamise Keskus kutsuvad peresid oktoobris, vaimse tervise kuul, pidama nutivabu laupäevi ja liikuma looduses.

Ekraanivaba laupäeva liikumisaktsioon ootab peresid arendama looduses liikudes kehalist võimekust, puhastama vaimu ning looma uusi ühiseid mälestusi. Igal laupäeval pakutakse erinevatel metsaradadel üle Eesti tasuta aktiivseid tegevusi ja treeninguid, millest on oodatud kõik huvilised osa võtma. Nutivabalt saab minna kepikõnni retkele, niisama jalutada, praktiseerida metsajoogat ja osaleda algajatele suunatud üldfüüsilises treeningus. Liikumisürituste ajakavaga tutvuda ja registreeruda saab lehel liigume.ee/nutivabad-laupaevad.

Looduses viibimine toetab vaimset tervist

„Rahvusvahelised uuringud on leidnud, et ligi kaks tundi nädalas looduses jalutamist vähendab märkimisväärselt ärevuse ja depressiooni ilminguid. Regulaarne ja sagedane looduses viibimine parandab ka üldist kehalist töövõimet ja suurendab tajutavat energiataset, mis omakorda parandab ka meeleolu. See on ka igas vanuses pereliikmetele sobiv universaalne võimalus ühiseks ajaveetmiseks ja suhete parandamiseks,“ ütles Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse teadusnõunik Henek Tomson ning lisas, et seetõttu kutsumegi peresid leidma aega liikumiseks just ekraaniaja arvelt ning avastama Eesti loodust ja külastama matkaradu.

„Meie aktsioon kestab oktoobri lõpuni, kuid loodame, et mõnegi pere jaoks kujuneb meie algatusest traditsioon,“ ütles Tomson. „Arusaadav on see, et tervet päeva ei saa paljud inimesed nutiseadet kasutamata olla. Aga nendeks tundideks, mil pere juba koos metsarajal, soovitame jätta nutiseadmed taskusse, et omavahel päriselt suhelda ja loodust nautida.“

Riigimetsa Majandamise Keskuse loodusteadlikkuse spetsialisti Liina Karrofeldti sõnul on riigimetsas liikumiseks loodud arvukalt võimalusi. „RMK-l on üle Eesti 3300 kilomeetrit loodusradu, mis enamasti sobivad jalgsi matkamiseks, kuid on ka niisuguseid, millel saab jalgrattaga sõita. Sobiva võimaluse leiab ka lapsevankri ja ratastooliga liikudes,“ rääkis Karrofeldt.

„Sügis on ideaalne aeg väljas käimiseks, sest iga päev midagi muutub – värvid, vaated, rändlindude häälitsused. Lisaks võib jätkuvalt leida ka erinevaid metsaande. Väike Eestimaa pakub tohutult võimalusi,“ mainis Karrofeldt. „Oluline on oma retk eelnevalt hästi planeerida. Vajalikud juhised ja info sind huvitavate paikade kohta leiad koduse eeltöö käigus RMK äpist või www.loodusegakoos.ee lehelt,“ soovitab loodusteadlikkuse spetsialist. Korraliku eeltöö puhul ei ole nutitelefoni suunahoidmiseks tarvis – RMK rajad on looduses tähistatud.

Ärevushäired on kõige enim diagnoositud vaime tervise probleem

Tervise Arengu Instituudi (TAI) välja antud värske rahvastiku tervise aastaraamatu kohaselt on ärevushäired psühhiaatrite poolt enim diagnoositud vaimse tervise häired, mis moodustavad naiste hulgas keskmiselt 32% ja meeste hulgas keskmiselt 19% kõikidest diagnoositud vaimse tervise ja käitumise häiretest Eestis. Teine enim esinev vaimse tervise häire on nii meestel kui ka naistel depressioon. Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel on tajutud depressiivsuse (tavalisest rohkem masendunud või õnnetu olemise) esinemine 16–64-aastases rahvastikus suurenenud alates 2020. aastast ning 2022. aastal tundis depressiivsust 27% meestest ja 32% naistest.

2022. aastal TAI läbi viidud läbi kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC) andmetel tundis viimase kuue kuu jooksul kurbust ja masendust sagedamini kui kord nädalas 29% 11−15-aastastest noortest, sh poistest 19% ja tüdrukutest koguni 40%. Kurbuse ja masenduse tundmise esinemine kasvab vanusega.

Uuringud näitavad ka digiseadmetes veedetud aja ja nutisõltuvuse kasvu laste seas, mis omakorda suurendab nende depressiivsete sümptomite esinemist ja sotsiaalset ärevust. Järjest intensiivsem nutiseadmete kasutus noorte hulgas väljendub ka nende kehalise aktiivsuse langemises ja füüsilises tervises.

Iga päev vähemalt 60 minutit aktiivsust

Füüsilise ja vaimse tervise hoidmiseks soovitab Maailma Tervise Organisatsioon (WHO) lastel ja noortel liikuda iga päev vähemalt 60 minutit mõõduka intensiivsusega ning teha täiendavalt vähemalt kolmel päeval nädalas tugeva intensiivsusega tegevusi, lihaseid ja luid tugevdavaid harjutusi ning läbivalt vähem istuda. Täiskasvanutele soovitatakse liikuda vähemalt 2,5-5 tundi nädalas mõõduka intensiivsusega või vähemalt 1,25-2,5 tundi nädalas tugeva intensiivsusega ning teha täiendavalt kaks korda nädalas lihaseid tugevdavaid harjutusi ning vähendada istudes veedetud aega.

Lisainformatsiooniga ekraaniaja soovituste, nutisõltuvuse sümptomite, ennetamise võimaluste ja aktiivse eluviisi kohta saab tutvuda liigume.ee/ekraaniaeg-ja-liikumine lehel. Teavet põnevate matkamisvõimaluste kohta ning looduses käitumise juhised leiab RMK Loodusega koos veebilehelt.