Astun duši alla ja keeran vee lahti: mõnus soe. Ja siis kraan lõpuni sinise peale. Ahh! Veri tõuseb pähe ja tunnen end momentselt erksana. On see aeg aastast, kui saan endale lubada oma hommikust ärkamisrutiini selle parimal kujul. Nimelt voolab erinevalt suveajast nüüd kraanist tõepoolest jäine, mitte suveleige vesi. Külm dušš kuulub minu ellu juba üle 20 aasta. Sama kaua pole ma enam korjanud ka üles viimast kui üht ringi tiirlevat viirust, vaid olen mõnel aastal isegi puhtalt pääsenud. Minu kogemust on kinnitanud ka teadus: külm dušš vähendab haigestumisi. Ma ei loobuks sellest harjumusest aga ka juhul, kui nii poleks. Ületamatult mõnusa enesetunde tõttu, mis pärast tekib.

Jaga
Kommentaarid