Tõuksiga tuhisedes... haiglasse

Traumapunkte on tabanud justkui epideemia – vastuvõttu ummistavad patsiendid, kes on viga saanud õnnetuses elektritõukerattaga. „Ülahuule juurde jäävadki armid,“ tõdeb pärast kukkumist Ruth. „Seda, millal ma saan liikuda nagu enne, ei oska praegu veel keegi lubada,“ märgib Marie-Eliise.

Aprillikuus sõitis Ruth Matvei (49) elektritõukerattaga oma sõbranna juurest koju. „Mul oli tühi seljakott, mida ma ei pannud selga, vaid hoidsin vasaku käe ümber lenksu juures. Kott hakkas ära vajuma, haarasin seda instinktiivselt parema käega – lasin lenksust lahti ja tasakaal kadus ära. Nii ma sinna maha kukkusin, näoga vastu freesasfalti,“ meenutab naine.

„Hoog ei olnud väga suur – olin just hetk enne vaadanud, kiirus oli 18 km/h. Suurema kiirusega oleks võinud palju hullemini minna,“ mõtleb Ruth kergendusega. „Tõusin püsti ja läksin koju, aga kui kodus peeglisse vaatasin, sain aru, et on vaja haiglasse minna. Ninaotsast oli tükk väljas ja ülahuules auk sees.“