Tiim, mis täidab unistusi ja muudab elusid

Esimesed sportlased, kelle eesmärk oli jõuda fitnessivõistlustele, jõudsid treeneritest abikaasade Reinartiteni kuidagi iseenesest. Tiimijuhtide sõnul ei otsinud nemad õpilasi, ega sportlased neid, lihtsalt satuti kokku. Raha nad tollal treenimise eest ei küsinud, tööd tehti fanatismist. Fanatism nakatas ka õpilasi, kes ühel päeval tulid jõusaali T-särgiga, millel kiri „Team Reinart“. Nii sai tiim kui mitte sünnipäeva, siis nimepäeva ikka.

„Sedasi sündis meie suur pere ja kõik pereliikmed on nagu oma lapsed,“ räägib Eleri. „See polegi nagu päris töö, see on meie elu. Elame ja hingame selles rütmis, milles nemadki.“

Alustati kolme sportlasega. Kolmest sai neli, siis kümme jne. Nüüd on sportlastiimi kõrval veel elustiiligrupp, kuhu kuuluvad inimesed, kes vähemalt esialgu võistelda ei plaani, ja noortegrupp. Kokku üle kuuekümne inimese.

Ei ühtegi erimeelsust

„Tuleb palju nõuda, siis tuleb ka tulemus,“ sõnastavad tiimi eestvedajad olulisima tööpõhimõtte. „Panustame sportlastesse palju ja ootame seda ka neilt. Meie jaoks ei ole töövaba aega – kui kellelgi on vaja tuge või vastuseid küsimustele, on tal neid vaja kohe, mitte ülehomme. Kui sportlane võistleb, teeme ta elu võimalikult lihtsaks. Et ta saaks keskenduda vaid endale. Me mõlemad oleme treenerid, mõlemad ajame tiimi siseasju, organiseerime üritusi, ajame võistluste korraldusi, suhtleme partneritega. Aga mis peamine – meil pole oma töös olnud ühtegi erimeelsust.“

Eleril, Peebul ja õpilastel on kamba peale lugematu arv medaleid erinevatelt võistlustelt, kuid veel pole kõige olulisemat – tiitlivõistluste kulda. „Medalid on „see“, millest vast iga treener und näeb,“ sõnab Eleri. „Aga oleme veel noored treenerid ja tiim on noor. Enamik meie juurde jõudnud sportlasi ei ole valmis voolitud, vaid sellised, kellele peale vaadates ei oskaks öeldagi, et tast kunagi fitnessiala sportlane saada võib. On erandeid.“