Müüt: vajaliku D-vitamiini koguse kättesaamiseks tuleb päikese käes olla pikalt

Kuni 90% D-vitamiinist saavad inimesed päikesekiirguse kaudu ja ülejäänu tuleb toidust. Soovitud vitamiiniannuse saamiseks ei pea aga päikese käes viibitud aeg olema üldse pikk. Päikese käes olemise soovituslik aeg sõltub mitmetest faktoritest, nagu naha pigmentatsioon, paljastatud naha pind, kellaaeg ja aastaaeg.

Meie laiuskraadil piisab vajaliku koguse D-vitamiini sünteesiks kümnest minutist näo ja paljaste käsivartega päikese käes viibimisest. Seda küll vaid aprillist septembrini ja eriti just päevasel ajal. Samas on päevasel ajal päikesekiirgus ka kõige intensiivsem ja oht päikesepõletuseks suur.

Kui päikese käes viibimine on vähene (näiteks talvekuudel), peab vitamiini toiduga omastamine olema suurem. D-vitamiini leidub näiteks rasvases kalas, seemnetes, munas, piimas ja maksas. Vajadusel tuleks seda juurde võtta toidulisandina. Toidulisandid võivad olla vajalikud aasta ringi, kuid eelkõige on neist kasu just talveperioodil.

Müüt: Eesti päike pole nii intensiivne, et nahavähki tekitada

Kahjuks on eestlaste hulgas haigestumine nahavähki aastatega aina kasvanud. Oluline põhjus selle taga on suurenenud kokkupuude UV-kiirgusega. Päikesekiirgus tekitab nahas degeneratiivseid protsesse ja soodustab nahakasvajate arengut. Kindlasti mängib suurenenud haigestumisel rolli ka reisimine ning soov ennast soojamaareisil kiiresti ja vähese päikesekaitsega pruuniks saada.

Päikesepõletust on võimalik saada ka Eestis. Kui päikese UVA-kiirgus on ühtlane aasta ringi, siis päikesepõletust tekitav UVB-kiirgus sõltub aastaajast, kellaajast ja õhutemperatuurist. 90% UV-kiirgusest jõuab maapinnani ka pilvise ilmaga. Kõige intensiivsem on päike Eestis suvekuudel ajavahemikus 11–15. Sellisel juhul on ilma päikesekaitseta pikemaajaliselt väljas viibides oht saada päikesepõletus, mis suurendab nahavähi tekke riski ja seda eriti lapseeas saadud päikesepõletuste puhul.

Müüt: tumedam nahavärv kaitseb nahavähi eest ja päikesekreemi pole vaja

Kuigi tumedama nahaga peab sama koguse D-vitamiini saamiseks päikese käes viibima kauem kui heledama nahaga, on ka tumeda nahavärviga inimesed siiski ohustatud nahavähi tekkest ja peavad olema päikesekiirgusega ettevaatlikud. Ka neil võib esineda päikesepõletus, millest annab märku punetav ja sügelev nahk.

Kahjuks ei ole kaitstud ka need, kes päevitavad tasapisi, suurendades organismi melaniinisisaldust ja saavutades sellega järjest tumedama jume ja suurema kaitse kiirguse vastu. Pikaaegne päevitamine võib ikkagi viia naha enneaegse vananemise ja nahavähi tekkeni.

Müüt: päikesekreemi kasutades pruuniks ei saa

Ükski päikesekaitsekreem ei kaitse nahka päikesekiirguse eest 100%. Näiteks SPF 50 kreem blokeerib ära 98% kiirgusest ja SPF 30 97% kiirgusest. Mida suurem on päikesekaitsefaktor, seda kauem kulub aega päikesepõletuse tekkeks.

Vastavalt kasutatud kreemi SPF-i tugevusele jõuab nahani endiselt teatud kogus UV-kiirgust, mille tõttu keha melaniini toodab ja nahk jumekamaks muutub. Lisaks kulub kreem ajaga maha ja laseb järjest rohkem kiirgust läbi. Kulumist soodustavad lisaks päikese enda toimele ka higistamine ja ujumine. Pärast ujumist on soovitatav nahale kohe uus kreemikiht kanda, muul juhul võiks kreemi lisada iga kahe tunni tagant.

Kui nahk on päikesega rohkem harjunud ja melaniini nahapinnal rohkem, võib tasapisi vähendada SPF-i tugevust, kuid seda tuleks teha väga ettevaatlikult ja igal juhul päikesepõletusest hoidudes. Päevituse teke UV-kiirguse toimel on märk sellest, et nahk üritab end kahjustuste eest kaitsta. Kõrge päikesekaitsefaktori juurde võiksid kindlasti jääda väga heleda naha ja rohkete sünnimärkidega päevitajad.

Et päikesekaitse maksimaalselt toimiks, tuleks valida laia toimespektriga päikesekaitsekreem, mis kaitseks nii UVA- kui ka UVB-kiirguse eest, kasutada kreemi piisavas koguses ja määrida see nahale 30 minutit enne päikese kätte minekut.

Jaga
Kommentaarid