Kristi Luik: ema kiskles jõuluõhtul alati isaga, oleme seda jõulukommet elus hoidnud ka mu praeguses peres

USAs on jõulud kestnud nüüd juba mitu kuud, nii et mulle tundub, nagu oleksin ma jõuludest kirjutamisega kõvasti hiljaks jäänud. Sama tunne valdas mind halloween’i ajal.

Hakkasin halloween’i reklaame nägema juba augusti algul, kui olin veel Eestis, ja septembri keskel tabasid mind paanikahood, kui mõtlesin, kas ikka jõuan lastele kostüümid ja maiustused ­õigeks ajaks ära osta. Aga nimelt seda Ameerika reklaamid taotlevadki – et sa kardaksid, et jääd kogu lõbust ilma, kui kohe meeletuid summasid letti ei lao. Kui halloween viimaks kätte jõudis, olin ma kogu sellest möllust nii väsinud, et mul polnud vähimatki tahtmist minna lastega välja “kommi või pommi” mängima. Viskasin nikerdatud kõrvitsad ja kunstlikud ämbliku­võrgud juba järgmisel päeval prügikasti ja tundsin sellest suuremat rõõmu kui kuudepikkusest ettevalmistusajast enne pühi.

Tean, et jõuludega läheb samamoodi...