Üksi elamine on leviv trend: lähen ja tulen, millal tahan, olen, kellega tahan, ja kellelgi pole selle kohta midagi öelda

Järjest rohkem inimesi kogu maailmas elab üksi. Järjest rohkem ollakse sellega ka rahul ja eelistatakse iseenda seltskonda vinduvale kooselule. Miks niisugune trend süveneb ja kas üksi elajad ikka tunnevad end õnnelikuna?

Üksi elavate inimeste arv kasvab Eestis kiiresti. Eelmisel aastal oli meil sotsiaaluuringu järgi ainult ühe inimesega majapidamisi 42 protsenti. Sama trend süveneb kogu maailmas, eriti arenenud riikides. Näiteks on pooled Oslo, Berliini või Pariisi korteritest asustatud vaid ühe inimesega. Üksi elamine võib hakata kiiresti meeldima ja sellest saab harjumus. Uuringud kinnitavad sedagi, et kes on juba korra üksi elanud, jätkab sama eluviisi tõenäoliselt ka edaspidi.

Üksi elamisel on mitmeid põhjusi, näiteks kodust eemal töötamine või õppimine, kaugsuhe ja muidugi ka üksi jäämine. Noored, eriti mehed, elavad üksi, et keskenduda õppimisele või karjääri alustamisele, vanemad naised jäävad üksi pärast partnerist lahkuminekut või tema surma.

Sotsiaalteadlased on välja toonud, et see, kas inimesed elavad paarilisega või üksi, sõltub suuresti riigi jõukusest. Mida jõukam on riik ja selle kodanikud, seda sagedamini tehakse valik üksi elamise kasuks.

Mida räägivad oma pikaajalise üksielu kohta Tanel (42), Marilin (45) ja Kertu (49) ning kuidas kommenteerib nii meil kui mujal heaoluühiskondades levivat üksielu trendi pereterapeut Katrin Saali Saul, loe edasi juba artiklist.