Koroonaajastu mure: ka stressi kadumine võib tekitada „pohmelli" - kuidas uuesti endise eluga kohaneda

Kuigi koduses isolatsioonis istumine masendas ja väsitas, ei pruugi piirangute lõppemine tuua õnne õuele. Hoopis uued hirmud ja ärevuse.

1. Ka stressi kadumine võib tekitada pohmelli. “Normaalsus” on muutunud ebatavaliseks ja me peaaegu enam ei mäletagi, kuidas tavaline elu käis. Inimestel on loomuomane vajadus enda elu kontrollida. Kuigi isolatsioon ei pruukinud meeldida, olime sellega harjunud – olukord oli kontrolli all. Saates lapsed jälle kooli, hakates iga päev kontoris käima, alustame justkui uut elu. Seetõttu on täiesti normaalne tunda mõningast ärevust ja murelikkust, kuidas uus elu hakkab kulgema.

2. “Minevikku muuta ei saa ja tulevikku ette ei tea,” võid endamisi korrata, kui ööst öösse unetuna seosetuid tulevikumõtteid mõlgutad. Kutsu end korrale – see on abitu katse olukorda kontrollida. Varahommikul magamistoa lage vahtides ei teki selgust, kuidas lastel hakkab koolis minema või mis sügisel saab. Püsi olevikus!

3. Tunnista endale, kui sul on isolatsiooni ajal tekkinud halbu harjumusi. Kui teadmatus kimbutab, püüavad inimesed otsida lohutust kas liigsest söömisest või joomisest. Pole saladus, et osa inimesi on hakanud tarvitama rohkem alkoholi, teised aga kaaluvad ülekilosid mitte ühe või kahe, vaid kümne või isegi kahekümne kilo kaupa. Kui oled probleemist teadlik, on kergem lahendust leida.

4. Võimalik, et töö kaotuse või suhte purunemise tõttu sul ei olegi enam endist “normaalsust”. Kogu elu on laiali lagunenud. Ümbritsevate optimism või ootusärevus ainult suurendab eraldatuse tunnet. Kõige kehvem on, kui sa ei suuda olukorraga leppida – vastupanu nõuab tohutult energiat. Rahusta ennast sõnadega: “Jah, praegu on nii.”

5. Kui isolatsioonipiirangud kaovad, ära torma igale üritusele nagu vasikas karjamaale. Jäta aega ka iseendale. Inimestele on omane hüljatuse hirm, mistõttu soovitakse teiste heakskiitu ja tähelepanu. Tugeva enesehinnanguga inimesed tunnetavad enda iseseisvust ja oskavad seda siduda teiste inimeste ootustega.

6. Võimalik, et isolatsioonis istumisel oli ka häid külgi. Mis need olid? Kuidas sa saaksid tulevikus neid oma ellu sulandada? Ehk sobitad edaspidi töönädalasse kodukontoripäevi või osaled osal koosolekutel veebi kaudu?