„Millega on mul uhkustada?“ Vaid vähesed räägivad oma ebaedust. Enese võrdlemisest teiste klantsi võltsfassaadiga
Võrdlemine toimub nii kiiresti ja automaatselt, et kohe ei pruugi seda märgatagi. Mõnikord päädib see heaolutundega, teinekord saab aga enesepiinamise vahendiks ning äärmuslikul juhul muudab inimese depressiivseks. Mis on tervist laastav võrdlemine ja miks me ei suuda sellele vastu panna?
“Ostsin just korteri ja olin väga õnnelik. Varasemaga võrreldes oli see tõeline upgrade,” räägib elektrikuna töötav Andrus (34), aga tema näol on rõõmu asemel hoopis pettumuse vari. Ta paljastab kohe ka põhjuse. “Sõber ostis ka just uue kodu ja kutsus mind soolaleivapeole. Tal oli kõik viimase peal: detailid paigas, parem asukoht kui mul ja lisaks ka suurem elamine.”
Õhtul oma koju naastes nägi Andrus seda sootuks teisiti. Kui veel hommikul oli ta indu täis, et nädalavahetusel vana tapeeti maha kiskuma hakata, siis nüüd oli motivatsioon haihtunud. Isegi parima tahtmise juures ei saaks sellest kohta, kust ta just tuli. Andrus otsustas pettumuse laineharjal, et ei kutsu endale ühtegi sõpra külla, sest tal oli oma ostu pärast häbi.
Kodu on hell koht ka Kristinale (38), kes ei suuda sisustusajakirju lugeda, kuigi on neid endale inspiratsiooni ammutamiseks tellinud...
***
Sotsiaalmeedia võimendab võrdlemist, ent seal nähtavat tuleb vaadata läbi tugeva filtri. Tegu on moonutatud reaalsusega, kus pildid tüdimusest, kurbusest, vihast või kärsitusest on pigem erand kui reegel. Väga vähesed postitavad oma ebaõnnestumisi või ütlevad ausalt, et neil on käsil rasked ajad. Alati on seal kellelgi midagi sellist, mida sul ei ole: hea vorm, suurepärane tuju, rohkem võimalusi, isegi parem ilm...
