Venitamine on lihtne ja mõnus – valu kaob ja keha muutub siredamaks

Kas pärast mõnusat diivanil lösutamist tõustes tunned end kui õlitamata robot? Sinu liigesed vajavad hoolt ja tähelepanu. Tee venitamisest oma igapäevane harjumus.

Ma teen ju kõvasti sporti, milleks veel venitused? See võib tunduda õigustatud küsimus, kuid just jäikuse taha takerduvad uued edusammud. Näiteks jäävad istuva elustiili pärast kangeks reie tagalihased ja puusad, mis omakorda lõikab lühemaks ja kohmakamaks jooksu- ja kõnnisammu.

Kas ka sinu meelest on sihvakad inimesed ilusad?! Venitused pole mitte ainult sportliku vormi või hea tervise kandetalaks, neist sõltub ka sire figuur. Kanged kaela- ja turjalihased toovad õlad ettepoole ning tekitavad küürus silueti. Jõusaalis lihaste kasvatamine võib kehakuju kandiliseks vormida –
voolujooneliseks muudavad selle venitusharjutused.

Pinges lihased tõmbuvad punni. Kui keegi ütleb, et tal on kaelalihased kanged, siis katsu järele. Sõrmeotstega kombates on küllalt lihtne leida üles punnis ja kange lihas ning isegi selle otsad välja raalida. Hoolas mudimine teeb lihase jälle pehmeks. Valu seljas või eri liigeste piirkonnas on tihti põhjustatud pinges lihastest, mis sikutavad kinnitumiskohtades luustikku.

Venitamisega valu vastu

Seljavalu on üks levinumaid hädatekitajaid, mis võib su täiesti teovõimetuks muuta. Samas on küllalt keeruline jälile saada, mis täpselt valu esile kutsub ja kuidas sellele leevendust leida. Kui valu põhjuseks on selgrooketaste nihkumine, siis võib abi olla rippumisest, mis venitab diskid õigele kohale. Alaseljavalude põhjuseks võivad olla ka kanged reie tagalihased. Samuti on sage süüdlane lihaskimp, mis asub mõlema jala kohal kõhupiirkonnas pisut allpool puusakonti (niude-nimme­lihas). Nende kahe lihase töövõimet saad kontrollida, kui seisad püsti ning painutad end tahapoole. Kanguse või valuta peaks tekkima c-tähe kujuline kaar.

Põlvevalu teeb vaevaliseks treppidest ülesronimise ja võib sundida igasugu spordiga lõpparvet tegema. Põlvevalu sage tekitaja on liigesepõletik, aga samuti pinges lihased. Süüdi võivad olla reie taga- või eeslihased, samuti sääre tagalihased.

Krooniline liigesepõletik ehk artriit muudab igasuguse liikumise valulikuks ning mõistetav on soov seda piirata. Põletikust vaevatud liigesed tõmbuvad konksu ja lihased nende ümber jäävad kangeks. Aja jooksul lihased tõepoolest ka lühenevad ning vähendavad liigeste liikumisraadiust. Ebamugavus­tunnet trotsides tuleb venitusi siiski teha, aga selleks võiks valida aja, mil valu on kõige väiksem.

Venituste tüübid

Venitamise iva on muuta liikuvamaks lihased ja kõõlused, mille abil lihased luustikule kinnituvad.

Staatilised venitused. 30–60 sekundit ühes positsioonis püsimine on parim venituse vorm. Kui oskad seda teha koos sügava hingamisega, siis käid varsti nagu liigendnuga kokku ja lahti.

Ballistilised venitused on sellised, nagu multifilmisportlased teevad – kiired põrkavad liigutused. Need viivad keha küll hooga mugavustsoonist välja, kuid tekitavad ka kergesti vigastusi.

Dünaamilised venitused on enamasti konkreetsed võim­­­­le­­mis­harjutused, kus liikumine ja painde ulatus on kont­­­­­­­­­­­­rol­­­­­­­litud – näiteks golfi mängimise liigutus.

Kuidas vähendada kaela- ja õlavöötmevalu?

Venitusharjutused ja hea rüht tagavad, et pinged ei kogune ülaselga. Rühi tunnetamiseks on kõige lihtsam harjutus, kus kõnnid ringi, raamat pea peal.

Mida peaksid jälgima arvutiga töötajad?

Kontoritool toetagu alaselga, sinna võiks panna isegi väikese padja.

Arvutimonitor võiks olla silmadest pisut allpool – jälgi, et kael poleks liialt painutatud.

Kui sinu igapäevane töövahend on sülearvuti, siis kasuta eraldi klaviatuuri, sest sülearvutil on ekraani ja klaviatuuri vahe liiga väike.

Vali toolile selline kõrgus, et käed ja randmed oleksid põrandaga paralleelselt.

Kui sa pead tihti telefoniga rääkima, siis jälgi, et sa ei hoia pead kaldu.