Pilk intervallpaastumise maailma: sellise toitumisharjumuse puhul ei hakka inimesed sööma mitte rohkem, vaid tarbitakse vähem kaloreid
Intervallpaastumine ehk 16/8-dieet on kiiresti populaarsust võitnud, sest pingutus on väike, kuid kasutegur suur. Ehkki selle kirjeldamiseks kasutatakse sõna „dieet“, väidavad praktiseerijad, et tegu on pigem toitumisharjumusega.
Kuidas sa suhtud liikluseeskirja? Kas selle piirangud ahistavad või pakuvad hoopis vabadust, sest sa ei pea liikluse kaootilisuse pärast muretsema? Intervallpaastumisega on samamoodi. See tähendab ühtaegu nii piiranguid kui ka vabadusi, sest ööpäevasesse rütmi on tekitatud kaks aega: 8 tundi söömiseks ja 16 tundi paastumiseks.
Seega ei pea inimene kogu ärkveloleku aja pidevalt toidule, kogustele, kaloritele mõtlema, vaid saab rahulikult tegeleda olulisemate toimetustega. Nii polegi tegemist dieedi, vaid toitumisharjumuse või -mustriga, millega piiratakse lihtsalt söömise aega. Teoorias võib 8 tunni vältel süüa ükskõik mida ja kui palju. Tähtis on jätta kehale 16 tundi puhkamiseks, seedimiseks ja taastumiseks (loe: paastumiseks).