Mida peab C-vitamiini õige tarvitamise kohta teadma?

  • C-vitamiin lahustub vees ja selle ülejääk kaob organismist kiiresti. Keha säilitab endale vaid väikese lühiaegse varu. Seetõttu on oluline, et igapäevamenüüs oleks piisavalt askorbiinhapet. Kõige paremini omastabki organism askorbiinhapet just toiduainetest. Kuna normaalse toitumise ja tervislike eluviiside puhul on C-vitamiini saamise võimalused laialdased, ei peaks ka selle vitamiini puudust tekkima.
  • Igapäevane C-vitamiini vajadus on naistel 55–75 mikrogrammi, meestel 60–100 mikrogrammi, ohutuks päevaseks koguseks peetakse täiskasvanul kuni üks gramm askorbiinhapet. Maksimaalne ühekordne ohutu annus on kaks grammi. Loomulikult toitudes ei ole võimalik selle vitamiiniga liialdada.
  • C-vitamiini küllased on astelpajumarjad. TTÜs tehtud uurimuste kohaselt ei kaota need isegi mitu aastat sügavkülmikus seistes eriti oma askorbiinhappe sisaldusest. Askorbiinhapet on märkimisväärselt ka kibuvitsamarjades, tsitrusviljades, mustades sõstardes, kapsastes ja teistes rohelistes köögiviljades, kartulis, kaalikas, tomatis, paprikas. Seda vitamiini sisaldavad peaaegu kõik värsked aedviljad.
  • Aiasaadusi on hea süüa värskelt, sest C-vitamiin laguneb kuumtöötlemisel ning hapniku ja valguse toimel. Ka enne tarvitamist puu- ja köögivilju pikka aega vees leotades või õhu käes närtsitades kaotavad need C-vitamiini.
  • Rohkem C-vitamiini vajavad naised menstruatsiooni ajal, rasedana ja last imetades. Selle vitamiini imendumist pärsivad suitsetamine, alkoholism, sage antibiootikumravi, soole limaskestarakkude põletikud, valuvaigistid, osa põletikuravimeid, väävlit sisaldavad ravimid, allergiaravimid, östrogeeni sisaldavad preparaadid jt. Mõnevõrra võib askorbiinhapet organismis vähendada järjepidev suurtes kogustes vee joomine. Vitamiini vajakajäämine kimbutab ka kauaaegse stressi põdejaid ja pikka aega ebatervislikult sööjaid. C-vitamiini vaegusele viitavad väsimus, igemete kahvatus, haavade ja luumurdude aeglane paranemine, kergesti tekkivad sinikad.
  • Toidulisandina võetava C-vitamiini toimet tugevdada organismi immuunsüsteemi pole teaduslikult tõestatud. On teada, et immuunrakkudes on C-vitamiini sisaldus suhteliselt suur ja nakkuse korral langeb selle tase märkimisväärselt.
  • C-vitamiini preparaatide põhikoostisaine askorbiinhape võib olla looduslik või sünteetiliselt toodetud. Loodusliku askorbiinhappe lähteallikad on acerola-kirss, kibuvits ja astelpaju. On tooteid, kus looduslik askorbiinhape on kokku pandud sünteetilisega, kuid on ka üksnes sünteetiliselt saadud toimeainet sisaldavaid preparaate. Organismil ei ole vahet, kas preparaat sisaldab looduslikku või sünteetilist toimeainet.
  • C-vitamiini on toidulisandina soovitatav võtta pigem väiksemates annustes päeva jooksul mitu korda kui üks kord suures annuses, sest imendumine on intensiivsem väiksemate annuste puhul: mida suurem on toimeaine annus, seda väiksem hulk sellest korraga imendub. Apteegist saab osta ka C-vitamiini depootablette, mis vabastavad vajalikul hulgal toimeainet aeglaselt teatud aja jooksul ning tagavad nii organismile aine süstemaatilise varustatuse pikema aja vältel.
  • Rauarikast toitu süües või rauapreparaatide võtmisel tuleks tähelepanu pöörata ka raua imendumist soodustava askorbiinhappe piisavale kogusele.
  • Raku ainevahetusprotsesside biokeemilise mõjutamise süsteemsust tagab see, kui toidulisandina võetavat C-vitamiini tarvitada koos foolhappe, püridoksiini, niatsiini, B1-, B2-, E-vitamiini, kaltsiumi ja magneesiumiga.
  • Lisaks pealemääritavatele C-vitamiini sisaldavatele kosmeetikatoodetele võiks kasutada kuuridena ka sama toimeainega seespidist preparaati.
  • Toidulisandina tarvitatava C-vitamiini üleannustamine võib kaasa tuua iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust, kõrvetisi, kõhuvalu, gastriiti, raua üleliigset imendumist, peavalu ja hammaste kõvakudede hävimist jm. Maoärrituse vältimiseks ei soovitata askorbiinhapet sisaldavaid toidulisandeid ega muid preparaate võtta tühja kõhuga.