Esimesed sportlased, kelle eesmärk oli jõuda fitnessivõistlustele, jõudsid treeneritest abikaasade Reinartiteni kuidagi iseenesest. Tiimijuhtide sõnul ei otsinud nemad õpilasi, ega sportlased neid, lihtsalt satuti kokku. Raha nad tollal treenimise eest ei küsinud, tööd tehti fanatismist. Fanatism nakatas ka õpilasi, kes ühel päeval tulid jõusaali T-särgiga, millel kiri „Team Reinart“. Nii sai tiim kui mitte sünnipäeva, siis nimepäeva ikka.

„Sedasi sündis meie suur pere ja kõik pereliikmed on nagu oma lapsed,“ räägib Eleri. „See polegi nagu päris töö, see on meie elu. Elame ja hingame selles rütmis, milles nemadki.“

Alustati kolme sportlasega. Kolmest sai neli, siis kümme jne. Nüüd on sportlastiimi kõrval veel elustiiligrupp, kuhu kuuluvad inimesed, kes vähemalt esialgu võistelda ei plaani, ja noortegrupp. Kokku üle kuuekümne inimese.

Team Reinart Eesti karikavõistlustel kulturismis ja fitnessis 2022

Ei ühtegi erimeelsust

„Tuleb palju nõuda, siis tuleb ka tulemus,“ sõnastavad tiimi eestvedajad olulisima tööpõhimõtte. „Panustame sportlastesse palju ja ootame seda ka neilt. Meie jaoks ei ole töövaba aega – kui kellelgi on vaja tuge või vastuseid küsimustele, on tal neid vaja kohe, mitte ülehomme. Kui sportlane võistleb, teeme ta elu võimalikult lihtsaks. Et ta saaks keskenduda vaid endale. Me mõlemad oleme treenerid, mõlemad ajame tiimi siseasju, organiseerime üritusi, ajame võistluste korraldusi, suhtleme partneritega. Aga mis peamine – meil pole oma töös olnud ühtegi erimeelsust.“

Eleril, Peebul ja õpilastel on kamba peale lugematu arv medaleid erinevatelt võistlustelt, kuid veel pole kõige olulisemat – tiitlivõistluste kulda. „Medalid on „see“, millest vast iga treener und näeb,“ sõnab Eleri. „Aga oleme veel noored treenerid ja tiim on noor. Enamik meie juurde jõudnud sportlasi ei ole valmis voolitud, vaid sellised, kellele peale vaadates ei oskaks öeldagi, et tast kunagi fitnessiala sportlane saada võib. On erandeid.“

Kaisa Kuusnõmm: tundsin omasuguse „hullu“ ära

Ühinesin tiimiga 2017. aastal. Olin teinud ära esimesed võistlused ja omadega nii põhjas kui põhjas. Eleri suunas mind Peebuga rääkima ja ma mäletan seda esimest jutuajamist väga hästi. Läksin Peebule töö juurde ja sõna otseses mõttes pisarsilmi palusin, et ta mind kuidagi aitaks. Eks tal hakkas minust hale ja ta ei suutnud mulle EI öelda. Jumalale tänu!

Juba Elerile ja Peebule peale vaadates sain aru, et nad teavad, mida teevad. Ja Peebu lähenemine sellele spordile on täpselt minu omaga sarnane. Eks ma tundsin omasuguse „hullu“ ära.

Team Reinart on andnud mulle sõbrad eluks ajaks, teadmise, et mul on alati inimesed, kellele loota, ning loomulikult maailma parimad võistluskogemused. Meie võistlusreisid on vaieldamatult parimad, mida üks võistleja soovida saab. Megasuur eelis on, et võistlejana ma ei pea muretsema ühegi asja pärast. Kuulan sõna, täidan käsku ja minu eest tehakse kogu operatiivne pool ära. Saan pühenduda ainult oma tulemusele.

Elerile ja Peebule soovin, et te näeksite ka ennast selle pilguga, nagu näevad teid teie õpilased. Aitäh, et oskate näha potentsiaali ja lootust seal, kus keegi teine seda näha ei oska ega suuda. Te ei muuda mitte ainult inimeste kehasid, vaid inimeste elusid!

Kaisa Kuusnõmm

Jaga
Kommentaarid