Psühholoog tööandjatele: vaimsest tervisest rääkimine ei tohiks olla tabuasi

Kui füüsilise tervise toetamisest on saanud standard pea igas Eesti töökollektiivis, oleme ühiskonnana alles jõudmas arusaamani, et ka inimeste vaimne tervis on otseses seoses tööviljakuse ja -rahuloluga. „Tööandjad peaksid tegema kõik endast oleneva, et töötajad julgeksid oma vajadusi väljendada ja küsida abi,“ sõnab psühholoog Helena Väljaste.

Eestlane on üks kange tegelane, kelle jaoks haiguslehele jäämine on tihti viimane võimalus. Igati arusaadavalt kardetakse sissetuleku vähenemist, kuid leidub ka neid, kes ei soovi kolleegi ega kliente hätta jätta või pelgavad, mida arvab vaimse tervise probleemide tõttu haiguslehele jäämisest nende tööandja. Seesam kindlustuse möödunud aastal läbiviidud uuringust selgus, et aasta jooksul kannatas tööstressi all koguni 64% Eesti inimestest ning pea iga viies on käinud haigena tööl, kuna tunneb, et vaimse tervise probleeme ei peeta päris haiguseks.

„Suur osa Eesti juhtidest on alles jõudmas sellesse arusaama, et sassis eraelu tuleb paratamatult tööle kaasa ning ka vastupidi – ja mitte alati ei pruugi inimene selle kõigega iseseisvalt toime tulla,“ selgitab psühholoog Helena Väljaste ja annab nõu, kuidas stressis kolleegile toeks olla.

Hinda olukorra tõsidust

Väljaste esimene nõuanne on hinnata alati olukorra tõsidust. Selleks on abiks mõned kontrollküsimused:

● Kas inimene võib ennast vigastada?

● Kas inimene kogeb äärmuslikku stressi?

● Kas inimese käitumine on teiste jaoks tugevalt häiriv?

● Kas tegemist on kriisiolukorraga?

Kui vastus mõnele neist küsimustest on jah, on tegu äärmusliku situatsiooniga, mis vajab kiiret sekkumist. Kriisiolukorras tasub kasutada kriisiabi võtteid, näiteks pöörduda Häirekeskuse poole telefonil 112 või pidada nõu perearsti nõuandetelefonil 1220.

Kuidas hinnangutevabalt probleemidest vestelda?

Terapeudi sõnul on probleemidest rääkimine oluline nii lahenduse leidmisel kui ka ennetusliku meetmena. Kõige tähtsam on oma meeskonnaliikmetele märku anda, et oled nende heaolust huvitatud, ning olla nende jaoks emotsionaalselt saadaval, milleks üks kõige tõhusamaid viise on regulaarsed vestlused. Et neist kohtumistest ei saaks formaalsus või ebameeldiv sekkumine, on siin mõned nõuanded, kuidas vestlust hinnanguvabalt juhtida:

● Kuula toetavalt ja hinnanguid andmata

● Anna kindlustunnet, paku tuge ja teavet

● Julgusta asjakohase professionaalse abi kasutamist

● Julgusta eneseabi ja muude toetusstrateegiate kasutamist

Enne nõu andmist oleks hea luba küsida, kas teine on valmis seda üldse kuulma. Näiteks: „Mul on selles osas mõningaid mõtteid. Kas võin neid sinuga jagada?“ Ning kui oled omapoolse mõtte või soovituse andnud, siis tasub ka uurida, kas üldse ja kuidas see sinu vestluskaaslasele sobivat tundus. Vajadusel paku emotsionaalset tuge ja praktilist abi asjades, mis võivad abivajajale sel hetkel üle jõu käia.

Muuda professionaalide abi kättesaadavaks tervisekindlustusega

Seesam kindlustuse tootejuhi Marit Raagi sõnul on märgata, et aasta-aastalt on aina rohkem tööandjaid, kes ka oma töötajate vaimse tervise pärast muret tunnevad. „Kui veel mõni aeg tagasi sõlmisid tööandjad töötajatele tervisekindlustuse peamiselt füüsilise tervisega seotud kulutuste hüvitamiseks, siis täna ei sõlmita ühtegi paketti, milles ei sisalduks psühholoogiteenuseid. Heameel on näha, et nii paljud ettevõtted on otsustanud luua kõik võimalused, et töötajad võiksid enda tervise eest hoolt kanda ning seda mitte ainult tagajärgedega tegeledes, vaid luues võimalused ka juba ennetavalt sekkuda,“ sõnas Raag.

Tervisekindlustusega saab töötaja erinevaid tervishoiuteenuseid kiiremini

Eestis saab tööandja panustada iga töötaja tervisesse 400 eurot aastas ilma täiendava erisoodustusmaksuta. Selle summa saab tööandja suunata maksuvabalt ka oma töötajate tervisekindlustuse soetamiseks. „Seesami tervisekindlustus koosneb erinevatest teenusest, milleks on ambulatoorne pere- ja eriarstiabi teenus, haiglaravi, profülaktiline tervisekontroll ja ennetusravi, psühhiaatri ja psühholoogi teenus, töötervishoiukontroll, taastusravi-, hambaravi-, sünnitusabi- ja optikateenus, vaktsineerimise ja retseptiravimite kulu. Nimetatud teenuste hulgast saab kindlustusvõtja valida ning nendest kujuneb ka kindlustuspakett,“ tutvustab Raag.

Tervisekindlustuse kohta uuri lähemalt Seesam kindlustuse kodulehelt ja vajadusel konsulteeri asjatundjaga.