2. Oletame, et sul on töökaaslased ja sõbrad ja käid nendega koos väljas ja lõunal. Küllap on paljudel kombeks kõik oma tööpäevade lõunapausid saata mööda kolleegidega. Tuulutad aju, võid mõelda. Kes meist seda ei vajaks? Küsi aga endalt — millal sa viimati üksi lõunal käisid? Kas sa võid öelda, et samasuguse innuga, nagu sa lähed kolleegidega lõunale, käid sa ka iseendaga lõunal? Ilmselt mitte. Tee paar nädalat proovi, kuidas on teadlikult üksi lõunal käia ja võrdle kahte lõunat: kumb lõunapaus sulle suuremat rahuldust lõpuks pakub ja kumma lõunaga sa rohkem puhkad? Ühiskond stigmatiseerib inimesi, kes söövad üksi, aga kui sa oled mõnda aega käinud “iseendaga kohtumas”, siis sa ei tunnegi end enam imelikult, lihtsalt tuleb peale hakata.

3. Oletame, et sul plaanis on reisima minna. Lähme! Ikka mitmuses ju, kuis muidu. Aga millal või kas üldse oled käinud reisil üksinda? Üks parimaid viise iseendaga olemiseks on üksi reisima minna. Kui ei viitsi kohe pikka reisi ette võtta, siis reis koduvabariigi piires on ka arvestatav reis juba. Üksi reisimine on ka üks suurimaid enesekindluse buustijaid, sest võõras kohas saame toetuda ainult iseendale ja meie tugevus avaldub niimoodi uue nurga pealt. Me hakkame nägema, et me saame hakkama uues olukorras ja võõraste inimestega.

Need on vaid mõned elulised näited, millest on näha, kui vähe me tegelikult veedame aega iseendaga ja kui suure osa ajast ja energiast me anname ära teistele. Jaa, meil on kohustused siin-seal ja kolmandas kohas, meil on töö, pere, lapsed, sõbrad. Aga mine seisa peegli ette ja vaata omale silma. Küsi endalt — millal me viimati sinuga deitimas käisime?